Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Kindlustus

Süstemaatiline liigitus: TÖÖÕIGUS → Tööleping

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Töötuskindlustuse seadus

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 59, 359
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust.

  (2) Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Töötuskindlustuse mõiste

  Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale (edaspidi töötaja) töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral.

§ 3.  Kindlustatu ja kindlustusandja

  (1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isik, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Käesoleva seaduse kohaselt ei ole kindlustatu:
  1) füüsilisest isikust ettevõtja;
  2) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283) § 9 tähenduses;
  3) avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) § 12 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1-3 nimetatud isikud;
  4) riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336, 338; 61, 375) § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudnud isik;
  5) isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension.

  (3) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 4.  Töötuskindlustusmakse ja makse maksja

  (1) Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
  1) kindlustatu;
  2) tööandja.

  (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253) § 6 lõike 2 tähenduses;
  2) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
  3) füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
  4) tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]

§ 5.  Hüvitiste liigid

  Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
  1) töötuskindlustushüvitis;
  2) hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral;
  3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

2. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS 

§ 6.  Õigus töötuskindlustushüvitisele

  (1) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:

  [Punkti 1 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
  1) kes on töötuna arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse (RT I 2000, 57, 371) § 3 kohaselt ja[Punkti 1 sõnastus alates 1. 01. 2006]
  1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja
  2) kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul.

  (2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kes lõpetas töötamise või teenistuse viimases töökohas:
  1) töötaja algatusel, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) sätestatud tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise korral;
  2) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu;
  3) poolte kokkuleppel.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

§ 7.  Kindlustusstaaži arvestus

  (1) Kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatu makstud töötuskindlustusmaksete alusel kuudes ja aastates.

  (2) Kindlustusstaaži tuvastamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed. Kui jooksva kuu või eelnenud kuude andmed ei ole andmekogusse laekunud, võetakse kindlustusstaaži tuvastamisel täiendavalt arvesse käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 5 nimetatud tõendi andmed.

  (3) Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule, kes on maksnud töötuskindlustusmakset ühe kalendrikuu eest, sõltumata selles kalendrikuus töötatud päevade arvust. Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (4) Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel või töötu abiraha töötu sotsiaalse kaitse seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (4) Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel või töötutoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

§ 8.  Töötuskindlustushüvitise saamise tingimused

  (1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, ent mitte kauem kui:
  1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat;
  2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5-10 aastat;
  3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.

  (2) Kui kindlustatu jäi viimasest töötuna arvele võtmise päevast arvates 12 kuu jooksul teistkordselt töötuks ja eelmisel töötuse perioodil maksti talle töötuskindlustushüvitist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatust lühema perioodi vältel, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist, sõltumata vahepealse töötamise perioodi pikkusest, kuid nii, et hüvitise maksmise kestus ei ületa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud päevade arvu 12 kuu jooksul eelmisest töötuna arvele võtmise päevast arvates.

§ 9.  Töötuskindlustushüvitise suurus

  (1) Ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu keskmisest kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul, ent mitte enam kui kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.

  (2) Töötuskindlustushüvitise määr on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud töötasust:
  1) 50% ühest kuni 100. kalendripäevani;
  2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.

  (3) Isiku keskmise ühe kalendripäeva töötasu ja Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  [Paragrahvi 10 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

§ 10.  Töötuskindlustushüvitise taotlemine

  (1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse elukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötukassale. Töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

  (2) Tööhõiveamet edastab töötukassale elektroonselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele kantud andmed hiljemalt avalduse vastuvõtmisele järgneval päeval.

  (3) Tööhõiveamet saadab töötukassale posti teel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse ja sellele lisatud dokumendid hiljemalt kahe päeva jooksul nende vastuvõtmisest.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  [Paragrahvi 10 sõnastus alates 1. 01. 2006]

§ 10.  Töötuskindlustushüvitise taotlemine

  (1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse elukohajärgse Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse kaudu töötukassale. Töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus edastab töötukassale elektroonselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele kantud andmed hiljemalt avalduse vastuvõtmisele järgneval päeval.

  (3) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus saadab töötukassale posti teel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse ja sellele lisatud dokumendid hiljemalt kahe päeva jooksul nende vastuvõtmisest.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

  [Paragrahvi 11 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

§ 11.  Töötuskindlustushüvitise määramine

  (1) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) seitsme päeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide tööhõiveametile esitamise päevast arvates.

  (2) Otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
  3) töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 ja töötuskindlustushüvitise suurus;
  4) töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktile 2;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (3) Töötukassa edastab otsuse tööhõiveametile elektroonselt otsuse tegemise päeval.

  (4) Töötukassa saadab otsuse kindlustatule tööhõiveametisse posti teel kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Otsus on kindlustatule tööhõiveametis kättesaadav hiljemalt 15 päeva möödudes töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse tööhõiveametile esitamisest.

  (5) Töötuskindlustushüvitise määramise korral hakatakse töötuskindlustushüvitist arvestama kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide tööhõiveametile esitamise päevast arvates .
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  [Paragrahvi 11 sõnastus alates 1. 01. 2006]

§ 11.  Töötuskindlustushüvitise määramine

  (1) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) seitsme päeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamise päevast arvates.

  (2) Otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
  3) töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 ja töötuskindlustushüvitise suurus;
  4) töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktile 2;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (3) Töötukassa edastab otsuse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele elektroonselt otsuse tegemise päeval.

  (4) Töötukassa saadab otsuse kindlustatule Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele posti teel kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Otsus on kindlustatule Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuseskättesaadav hiljemalt 15 päeva möödudes töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamisest.

  (5) Töötuskindlustushüvitise määramise korral hakatakse töötuskindlustushüvitist arvestama kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamise päevast arvates.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

§ 12.  Töötuskindlustushüvitise maksmine

  (1) Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (2) Kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse tööhõiveametile esitamisest, töötuskindlustushüvitist ei maksta.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (2) Kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamisest, töötuskindlustushüvitist ei maksta.

  (3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis panka tema kontole või posti teel maksja kulul. Töötuskindlustushüvitis makstakse välisriigis asuvasse panka kindlustatu kontole saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 13.  Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (1) Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud perioodi lõppemist, kui:
  1) kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 4 alusel;
  2) kindlustatu keeldub põhjendamatult tööturuteenuse seaduses (RT I 2000, 57, 370; 2001, 59, 359; 2002, 61, 375) sätestatud sobivast tööst või tööturukoolitusest või muudest tööhõiveameti pakutud tööhõivemeetmetest, välja arvatud hädaabitöö;
  3) kindlustatu ei pöördu põhjendamatult tööhõiveameti määratud ajal tööhõiveametisse või ei tõenda tööotsinguid.[Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (1) Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud perioodi lõppemist, kui:
  1) kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 alusel – töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast;
  2) kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst – hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast;
  3) kindlustatu ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule – vastuvõtule tulemata jätmise päevale järgnevast päevast;
  4) kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse – avalduse esitamise päevast.[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel teeb töötukassa töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse, mille edastab tööhõiveametile elektroonselt otsuse tegemise päeval.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus edastab töötukassale elektroonselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kindlustatu töötuna arveloleku lõpetamise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval päeval ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel teatise hüvitise saamise õigust mõjutavatest asjaoludest koos põhjendustega hiljemalt asjaolude tekkimisele järgneval päeval. Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse ja edastab selle elektroonselt Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele otsuse tegemise päeval.

  (3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse kindlustatule posti teel kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

  [Paragrahvi 14 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

§ 14.  Teatamiskohustus

  (1) Kindlustatu on kohustatud teatama tööhõiveametile viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

  (2) Tööhõiveamet on kohustatud teatama töötukassale viivitamatult kõikidest tööhõiveametile teatavaks saanud asjaoludest, mis toovad kaasa kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

  [Paragrahvi 14 sõnastus alates 1. 01. 2006]

§ 14.  Teatamiskohustus

  (1) Kindlustatu on kohustatud teatama Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

  (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus on kohustatud teatama töötukassale viivitamatult kõikidest Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatavaks saanud asjaoludest, mis toovad kaasa kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

3. peatükk HÜVITIS TÖÖLEPINGUTE KOLLEKTIIVSE ÜLESÜTLEMISE KORRAL 

§ 15.  Töölepingute kollektiivne ülesütlemine

  Käesoleva seaduse mõttes on töölepingute kollektiivne ülesütlemine töölepingute tööandjapoolne ülesütlemine, millega lõpetatakse töölepingud juriidilise isiku lõpetamise, füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise või töötajate koondamise tõttu 30 päeva jooksul, või teenistusest vabastamine ametiasutuse likvideerimise või ametnike koondamise tõttu 30 päeva jooksul, kui tööleping lõpetatakse või teenistusest vabastatakse vähemalt:
  1) 5 töötajat tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale;
  2) 10 töötajat tööandja juures, kes annab tööd 20-99 töötajale;
  3) 10% töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100-299 töötajale;
  4) 30 töötajat tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 16.  Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral

  (1) Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral on töötajal õigus saada töötukassalt hüvitist järgmises ulatuses:
  1) kui töötaja pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud kuni viis aastat - töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses;
  2) kui töötaja pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud 5-10 aastat - töötaja 1,5 keskmise kuupalga ulatuses;
  3) kui töötaja pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud üle 10 aasta - töötaja 2 keskmise kuupalga ulatuses.

  (2) Tööandja poolt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstavat töölepingu lõpetamise hüvitist või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat teenistusest vabastamise hüvitist vähendatakse töötukassast käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel väljamakstud hüvitise võrra.

§ 17.  Hüvitise taotlemine töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral

  (1) Hüvitise taotlemiseks töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja asukohajärgse tööinspektsiooni kooskõlastusega töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks viie päeva jooksul tööinspektsiooni kooskõlastuse saamisest arvates. Hüvitise taotlemise avalduse vormi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 18.  Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

  (1) Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

  (3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalduse esitajale posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates .

  (4) Hüvitis makstakse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud määras töötaja pangakontole või posti teel hiljemalt töösuhte lõpetamise päeval maksja kulul. Hüvitise maksmine töötaja pangakontole välisriigis toimub saaja kulul, kui välisleping ei sätesta teisiti .
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

4. peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL 

§ 19.  Tööandja maksejõuetus

  Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetus:
  1) tööandja pankrot;
  2) tööandja pankrotimenetluse raugemine pankrotiseaduse § 29 lõike 1 alusel.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 20.  Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral

  (1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale:
  1) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk ja puhkusetasu;
  2) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitised makstakse töötajale välja ka juhul, kui need on kohtuotsuse või töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja mõistetud, kuid on tööandja poolt välja maksmata.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel võib töötajale kokku maksta kuni kolm töötaja keskmist brutokuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm Statistikaameti avaldatud Eesti keskmist brutokuupalka pankroti väljakuulutamise otsusele või pankrotimenetluse raugemise otsusele eelnenud kvartalis .
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 21.  Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

  (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või käesoleva seaduse § 19 punktis 2 sätestatud juhul ajutine pankrotihaldur (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi tööandja maksejõuetuse korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
  1) tööandja pankroti korral koopia kohtu otsusest pankroti väljakuulutamise kohta;
  2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduse § 29 lõike 1 alusel koopia kohtu määrusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata.

  (3) Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 22.  Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

  (1) Töötukassa vaatab halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

  (3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse haldurile posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötaja pangakontole või posti teel hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.

  (5) Hüvitis makstakse töötaja pangakontole või posti teel maksja kulul. Hüvitise maksmine välisriigis asuvasse panka töötaja kontole toimub saaja kulul, kui välisleping ei sätesta teisiti .
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

5. peatükk TÖÖTUKASSA 

§ 23.  Töötukassa eesmärk

  (1) Töötukassa eesmärk on käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine.

  (2) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt või kindlustuse taotlejatelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.

§ 24.  Töötukassa õiguslik seisund

  (1) Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega .

  (3) Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik.

  (4) Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud juhul. Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist.

  (5) Töötukassat kontrollib Riigikontroll.

  (6) Töötukassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 25.  Töötukassa nimi

  (1) Töötukassa nimi on «Eesti Töötukassa».

  (2) Töötukassal on ainuõigus oma nimele.

§ 26.  Töötukassa asukoht ja aadress

  (1) Töötukassa asukoht on Tallinn.

  (2) Töötukassa aadress on koht, kus asub töötukassa juhatus.

§ 27.  Töötukassa juhtimine ja esindamine

  (1) Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus.

  (2) Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees.

  (3) Töötukassat esindab juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas. Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 28.  Töötukassa nõukogu

  (1) Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu. Nõukogul on kuus liiget.

  (2) Nõukogu pädevuses on:
  1) nõukogu esimehe valimine;
  2) töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  3) töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  4) töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine;
  5) töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine;
  6) töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine;
  7) töötukassa töösisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirja ja asjaajamise korra kehtestamine;
  8) juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine;
  9) juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  10) juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  11) juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine;
  12) juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine;
  13) töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine.

  (3) Nõukogu töö vorm on koosolek. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.

§ 29.  Töötukassa nõukogu liikmed

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab kaks nõukogu liiget. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget.

  (2) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon.

  (3) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.

  (4) Nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstakse tasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud suuruses ja korras .

§ 30.  Töötukassa juhatus

  (1) Töötukassat juhib töötukassa juhatus.

  (2) Juhatusel on kolm liiget.

  (3) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.

  (4) Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.

  (5) Juhatus annab aru nõukogule.

  (6) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

§ 31.  Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus

  (1) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga.

  (3) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul.

  (4) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (5) Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 32.  Töötukassa põhikiri

  Töötukassa põhikirjas sätestatakse:
  1) töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord, samuti struktuuriüksuse pädevus;
  2) nõuded töötukassa sümboolikale;
  3) nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina;
  4) toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
  5) vastutuskindlustuslepingu põhitingimused, sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr;
  6) nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord;
  7) töötukassa dokumendihalduse põhinõuded;
  8) juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord;
  9) töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele;
  10) töötukassa vahendite haldamise täpsem kord ning investeerimispiirangud;
  11) muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega.

§ 33.  Töötukassa eelarve

  (1) Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal.

  (2) Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest ja tulud vahendite paigutamisest.

  (3) Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve;
  2) töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
  3) töötukassa tegevuskulude eelarve;
  4) eraldised reservkapitali.

  (4) Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitise sihtfondi ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel.

  (5) Töötukassa eelarve valmistatakse ette, kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga.

§ 34.  Reservkapital

  (1) Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

  (2) Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.

  (3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

  (4) Reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab Rahandusministeerium vastavalt töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. Rahandusministeeriumil on õigus korraldada reservkapitali vahendite paigutamist vahetult või tema ettepanekul töötukassa nõukogu otsusega määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.

  (5) Reservkapitali haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 35.  Töötuskindlustuse andmekogu

  (1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu ) on avalik-õigusliku isiku andmekogu andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) tähenduses, mida peab töötukassa.

  (2) Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid:

  kindlustatute isikuandmed;

  kindlustatute kindlustusstaaž;

  andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta.

  (3) Andmekogu pidamise, andmete töötlemise, kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse töötuskindlustuse andmekogu põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (4) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. Andmekogu peetakse vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja töötuskindlustuse andmekogu põhimäärusele.
  5) Maksu- ja Tolliamet edastab töötukassale käesoleva seaduse alusel hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalikud andmed:
  1) kindlustatud isikute kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood);
  2) käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kohta;
  3) kindlustatult kinnipeetud ja Maksu- ja Tolliametile üle kantud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude lõikes;
  4) tööandja makstud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude lõikes.

  (5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed esitab Maksu- ja Tolliamet töötukassale 15 tööpäeva jooksul nende andmete Maksu- ja Tolliametile laekumisest arvates.

  (6) Tööturuamet annab töötukassale andmeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse alusel hüvitiste määramiseks ja maksmiseks.

  (7) Eesti Haigekassa annab töötukassale andmed kindlustatu ajutise töövõimetuse päevade arvu kohta, mis on vajalikud käesoleva seaduse alusel kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamiseks.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

6. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSE VAHENDID 

§ 36.  Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamine

  (1) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

  (2) Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond):
  1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond;
  2) töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtfonde valitseb töötukassa.

  (4) Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.

§ 37.  Töötuskindlustushüvitiste sihtfond

  (1) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning selle paigutamisest saadav investeeringutulu.

  (2) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) töötuskindlustushüvitiste maksmiseks;
  2) töötuskindlustushüvitiste maksmisega seotud panga- ja postikulude katmiseks;
  3) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
  4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  5) eraldisteks reservkapitali.

§ 38.  Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

  (1) Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning selle paigutamisest saadav investeeringutulu.

  (2) Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 16 ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ja nendelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  2) töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  3) hüvitiste maksmisega seotud pangakulude katmiseks;
  4) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
  5) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  6) eraldisteks reservkapitali.

§ 39.  Töötukassa tegevus sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral

  (1) Sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.

  (2) Töötukassa reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal nõukogu otsusega õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.

  (3) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral võib töötukassa nõukogu otsusega kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendeid.

7. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE 

§ 40.  Töötuskindlustusmakse objekt

  (1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
  1) töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstud hüvitistelt;
  2) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse alusel makstud hüvitistelt;
  3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud elukohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on saaja ettevõtlustulu.

  (2) Töötuskindlustusmakset ei maksta sotsiaalmaksuseaduse (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285) §-s 3 nimetatud summadelt.
[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

§ 41.  Töötuskindlustusmakse määr

  (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

  (2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1 protsent käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

  (3) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Ettepanekule lisatakse arvestus, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide täitmiseks, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.

  (4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks . Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.

  (5) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.

§ 42.  Töötuskindlustusmakse maksmise kord

  (1) Tööandja on kohustatud:
  1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval;
  2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseid tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras, maksma tööandja töötuskindlustusmakset kindlustatule ja paragrahvi 3 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isikutele makstud summadelt;
  3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava deklaratsiooni;
  4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega;
  5) andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude lõikes.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklaratsiooni ja tõendi vormid kehtestab rahandusminister määrusega .

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (3) Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

  (4) Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150) maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab rikkuja suhtes kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

  (5) Tööandja suhtes kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest kohaldatakse tööandja suhtes maksukorralduse seaduses ja karistusseaduses maksukohustuslasele ettenähtud sanktsioone.

  (6) Andmed kindlustatu ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksukohustuslaste registrisse.

  (7) Kindlustatu, kes töötab asutuses, mille koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, töötuskindlustusmakse kinnipidamise ja arvestamise korra kehtestab rahandusminister .
[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

§ 43.  Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kandmine töötukassale

  Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 44.  Laekumata töötuskindlustusmaksete tagasinõudmine pankrotimenetluses

  Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa kontole.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

8. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE 

§ 45.  Vaidluste alluvus

  (1) Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada töötukassale vaide.

  (2) Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46.  Enammakstud hüvitiste tagasinõudmine

  (1) Isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa tagasi korraga või isikuga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (2) Kui isik ei maksa alusetult saadud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (2) Kui isik ei maksa alusetult saadud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (3) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse isikule posti teel kolme päeva jooksul ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47-51.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 52.  Seaduse rakendamine

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.

  (2) Töötukassa nõukogu teeb sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (3) Sotsiaalminister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (4) Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.

  (5) Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.

  (6) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

  (7) Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (7¹) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.

  (7²) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7³ sätestatud juhul.

  (7³) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.

  (8) Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 53.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.