<<X>> / külaline
|
Arest. aktid - 10.01.2018 21:53
http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem
Mida ma valesti teen, panen bruto 500, maksuvaba 500, tk 8, kog. pens 10 ja ei arvuta arestiks sentigi
600 brutost arestib kõigest 41,81
Samas loen, et kui eelnevalt ei arestitud sissetulekut kui see ei ületanud ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (2018 on see 500 € kuus), siis nüüd võib sellest 20% ära arestida, juhul kui mittearestitav summa ei ole alla toimetuleku piiri (mis on 2018 aastal 140 €).
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:Arest. aktid - 11.01.2018 10:20
Arestimise skeem ei arvesta selle erandiga, vaid on kasutamiseks nö klassikalistel juhtudel.
|
|
|
jah, aga / külaline
|
Re:Arest. aktid - 11.01.2018 14:51
Üks Tartu eriti tragi kohtutäitur saadab selliseid nüüd
netosissetuleku suurus kinnipidamisele kuuluv sissetuleku osa
kuni 140,00€ ei arestita
140,00€ kuni 175€ kinnipidamisele kuulub 140,00€ ületav sissetuleku osa
175€ kuni 500,00€ kinnipidamisele kuulub 20,00% kogu sissetulekust
üle 500,00€ 100,00€, millele lisandub kaks kolmandikku (2=3) 500,00 ületavast
sissetuleku osast
Ma ei saa aru kuidas see seadusega kokku kõlab?
|
|
|
Kadi / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 11:21
Saime ka muudetud sissetuleku arestimise aktid, mille järgi tuleb netopalgast kinni pidada 20%, kuigi töötasuks miinimumpalk.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 12:09
Niipalju kui kohtutäitureid, niipalju ka erinevaid nõudmisi. Näiteks meil ühel tüübil on nõudeid neljalt erinevalt kohtutäiturilt. Enamusel neist on senini kirjas, et arestimisele ei kuulu kuutasu alammäär või üks miinimumpalk, ühel suht värskel 2017 lõpu nõudel, et arestimisele ei kuulu 430 eurot.
Vaid üks kohtutäitureist on saatnud uut seadust tutvustava kirja: "09.01.2018 jõustub sissetuleku arestimise regulatsiooni muudatus, mis võimaldab täitemenetluses edaspidi arestida ka palga alammäärast väiksemaid sissetulekuid...." et võite oodata mult uusi teateid.
Vahet pole, nii nagu kohtutäitur on kirja pannud ja kuni ta ise oma kirjapandut muutnud ei ole, tuleb raamatupidajal arvestada nii nagu nõudepaberil kirjas.
|
|
|
969 / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 13:54
Kinnipidamisi tuleb teha aktide saabumise järjekorras. Aga kui varasema alusel ei saa pidada, hiljem tulnud ahnema täituri oma alusel saab, siis on ju rikutud järjekorda.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 14:26
969 kirjutas:
Kinnipidamisi tuleb teha aktide saabumise järjekorras. Aga kui varasema alusel ei saa pidada, hiljem tulnud ahnema täituri oma alusel saab, siis on ju rikutud järjekorda.
Mis mõttes ei saa järjekorrast kinni pidada? Raamatupidaja peab aktid ette võtma nende saabumise järjekorras. Esimesel aktil on summaks näiteks 9000 eurot, järgmistel nõueteks mingid 10-20-eurosed "jäägid", siis need viimased lihtsalt jäävadki ootama kuniks see kõige esimene mammutnõue on ükskord täidetud.
|
|
|
969 / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 14:38
Ei saa ju järjekorras võtta kui 1. na saabunud akti täitur ütleb, et 470 peab kätte saama, aga viimase täituri aktil tuleb 140-t ületavast summast juba kinni pidama hakata.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 15:36
Täitemenetluse seadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017019
§ 119. Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine
(1) Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks.
[RT I 2007, 25, 130 - jõust. 01.01.2008]
Kui esimesena saabunud nõudes on kirjas, et arestimisele ei kuulu 1 kuu alammäär, siis nii seda nõuet täidadki kuniks esimese täitur kah 140 peale kirja saadab ja alampalgast tuleb asuda ta nõuet täitma. Viimane "ahnem" täitur lihtsalt ootab kuniks tema järjekord saabub.
Pole küll minu asi, kuid niisamalihtsalt asjad kohtutäituriteni ei jõua. Võlg on kohustus mingi asja eest ja see tuleb maksta. Mõistlikum olnuks võlgnikul igasugused trahvid jmt koheselt tasuda, kui hiljem algsummast kolm korda rohkem kohtutäiturile maksta.
|
|
|
no ma ei tea / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 16:10
Koristusfirma mooridele saabuvad 10-te tuhandete suuruste võlgadega aktid ja kinni pidada ei saa midagi, sest nad oskavad ühes töökohas piisavalt vähe teenida. Mõni ka kohe lahkub niikui aktid kohale jõuavad.
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 19:30
Ei saa ju järjekorras võtta kui 1. na saabunud akti täitur ütleb, et 470 peab kätte saama, aga viimase täituri aktil tuleb 140-t ületavast summast juba kinni pidama hakata.
See kuidas kinnipidamisi tuleb teha ei ole absoluutselt seotud asjaoluga, et akte tuleb täita saabumise järjekorras. Paned paki lauanurgale ja teed kinnipidamisi nii nagu aktis kirjas selles järjekorras nagu aktid tulevad.
|
|
|
kättetoimet. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 12.01.2018 22:44
Kas on nüüd mingi uus teema nende aktide kättetoimetamisega. Üks kohtutäitur tahab lasta mul aktid töötajale kätte toimetada... no anna asu, ma olen raamatupidamisfirma töötaja ja klient on kusagil võrus.. mul puudub ettevalmistus selliseks asjaks
kas kohtutäitur ikka saab nõuda teenindavalt raamatupidajalt paberite kättetoimetamist töötajale?
|
|
|
imari / külaline
|
Re:Arest. aktid - 14.01.2018 11:02
Sa saad asjast valesti aru!
Raamatupidamisteenust pakkuval ettevõtjal ei ole mingit seaduslikku õigust tegeleda oma kliendi töötajate võlgnevustega. Kui on vajadus töötajat informeerida, siis seda teeb tööandja. Firmasse saabuvad täituri nõuded on adresseeritud tööandjale ja tööandja edastab nõudedokumendi ja info töötajale.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 14.01.2018 15:15
imari kirjutas:
Firmasse saabuvad täituri nõuded on adresseeritud tööandjale ja tööandja edastab nõudedokumendi ja info töötajale.
Tööandja ei pea nüüd küll töötajale mingeid täitemenetluse dokumente kätte toimetama, see kohustus on ikka kohtutäituril.
|
|
|
annaliis / külaline
|
Re:Arest. aktid - 14.01.2018 17:16
K. kirjutas:
imari kirjutas:
Firmasse saabuvad täituri nõuded on adresseeritud tööandjale ja tööandja edastab nõudedokumendi ja info töötajale.
Tööandja ei pea nüüd küll töötajale mingeid täitemenetluse dokumente kätte toimetama, see kohustus on ikka kohtutäituril.
Kas sa tahad öelda, et tööandja peaks suhtuma oma töötajasse nii ülbelt?
Kas sa hakkaksid töötaja töötasust summasid kinni pidama ilma töötajat informeerimata?
Mina pole enne midagi kinni pidanud,kui töötaja on kontrollinud oma pangakontolt, kas täitur on sealt juba käskinud summade mahaarvata. Topelt arestitud töötaja vara (raha) on seadusevastane tegevus.
|
|
|
69 / külaline
|
Re:Arest. aktid - 14.01.2018 22:06
Olen raamatupidamisteenuse osutaja, kliente üle Eesti laiali ja arest. aktid saadavad mulle kliendid edasi. Mina küll ei oska öelda kas nad neid töötajatele edastavad ja kuidas võlgnike kätt hoiavad kui need oma pangakontosid kontrollivad. Nii siiber on nendest aktidega inimestest. Rallivad ühest firmast teise ja võlad aina kasvavad.
|
|
|
M / külaline
|
Re:Arest. aktid - 14.01.2018 23:38
annaliis kirjutas:
K. kirjutas:
imari kirjutas:
Firmasse saabuvad täituri nõuded on adresseeritud tööandjale ja tööandja edastab nõudedokumendi ja info töötajale.
Tööandja ei pea nüüd küll töötajale mingeid täitemenetluse dokumente kätte toimetama, see kohustus on ikka kohtutäituril.
Kas sa tahad öelda, et tööandja peaks suhtuma oma töötajasse nii ülbelt?
Kas sa hakkaksid töötaja töötasust summasid kinni pidama ilma töötajat informeerimata?
Mina pole enne midagi kinni pidanud,kui töötaja on kontrollinud oma pangakontolt, kas täitur on sealt juba käskinud summade mahaarvata. Topelt arestitud töötaja vara (raha) on seadusevastane tegevus.
Töötaja on kõik need samad dokumendid juba ammu saanud ja pole neist ise väljagi teinud. Ta teab kõiki oma võlgnevusi täiesti täpselt.
Mina nii tööandjana kui ka raamatupidajana ei ole lapsehoidja ja töötajate isiklikud võlgnevused või laenutehingud ei puutu minusse.
Kui keegi laseb oma asjad nii kaugele minna, et neid peab juba tööandja raamatupidaja (täiesti võõras inimene) klaarima hakkama, siis olgu rahul, kui keegi seda jama üldse korraldab tema eest.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 00:39
to annaliis:
Esiteks, jutt oli töötajale nõudedokumentide edasitoimetamisest, mis on täitemenetluse seadustiku alusel kohtutäituri ülesanne, mitte tööandja ülesanne (vt TMS § 10 lg 1 ja § 114 lg 3).
Teiseks, iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Ilma vastavate teadmisteta ei ole tarvis teisele inimesele võlanõustajaks kippuda. Võlgniku pangakonto ja sissetuleku arestimine ühel ja samal ajal ei ole mitte ainult seaduslik tegevus, vaid kohtutäitur on lausa kohustatud arestima kasvõi kogu võlgniku maise vara, et tagada võlausaldaja nõude täitmine.
|
|
|
Aive / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 09:24
Minule laekus täiturilt sissetuleku arestimise akt, mille üks pealkirja osa on "Sunniraha hoiatus" ja lõpus samuti "Sunniraha määramise hoiatus"
Esimest korda sellise saanud. Päringu peale, mis sunniraha meilt nüüd nõutakese, vastati, et see on tavapärane esimene kiri.
Kaire Põlts saadab siis nüüd selliseid hoiatustest nõretavaid akte, millest ei saa kohe arugi, et kas olen midagi tegemata jätnud, unustanud jne.
Väga nõme igaljuhul.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 12:50
§ 261. Sunniraha määramine
(1) Kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017019#para26b1
Seaduse järgi küll ei ütleks, et sunniraha hoiatust võib lihtsalt niisama igaks juhuks teha.
|
|
|
Aive / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 13:24
Nad teevad selle profülaktika mõttes, kaks ühes nii igaks juhuks.
Annavad tööandjale teada, et töötajalt tuleb midagi kinni pidada ja neile üle kanda ning kohe lajatavad ka suurte tähtedega SUNNIRAHA HOIATUS ja seda juhuks, kui tööandja ei kavatse kinni pidada ja üle kanda. Ja see pidi tavavorm olema tööandjale. Nägin sellist esimest korda. Igal juhul ajas segadusse mind.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 15:04
Kohtutäiturimäärustiku lisas olev sissetuleku arestimise akti nn tavavorm ei sisalda mingit sunniraha hoiatust. Samas on kohtutäituril õigus vajaduse korral lisada akti täiendavat teavet täitemenetluse kohta. Kas sunniraha hoiatust saab nimetada selliseks teabeks on iseasi, kuid tundub, et sanktsioonidest informeerimise vajadus on täiesti olemas, kuna leidub raamatupidajaid, kes ei tee ühtegi kinnipidamist enne, kui on töötajalt selleks loa saanud, nagu siin eespool ühest postitusest selgus.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 17:33
Kohtutäiturid saadavad rahalise nõude akti lisana koheselt ka sunniraha hoiatuse, nagu kaks ühes.
Aluseks on Täitemenetluse seadustik
§ 26.1. Sunniraha määramine
(4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot.
Üks kohtutäitur on vägagi konkreetne. Kui 30 päeva jooksul tööandja ei pea võlgniku töötasult nõuet kinni, siis esmakordselt määrab talle sunnirahaks 200 eurot. Kui ikka veel nõuet kinni ei peeta, siis teistkordselt on sunniraha 500 eurot ja edaspidi iga nädala reedel sunniraha 1000 eurot.
Raamatupidaja ei pea oma pead vaevama, vaid ettenähtud kinnipidamised ettenähtud järjekorras tegema. Võlglane ise peab kohtutäituriga vestlema või kauplema, mitte raamatupidaja ega tööandja.
|
|
|
kättetoimet. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 20:12
Aga kuidas ikka saab kohtutäitur nõuda raamatupidajalt aktide kättetoimetamist, kas kellegilt on veel nõutud või olen mina ainus...?
Kohtutäitur sai tõenäoliselt maksuametist infot kes on ettevõtte raamatupidaja.. järeldan seda selle põhjal millistele kontaktidele pöörduti - neile mis on e-maksuameti kontaktinfos
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 15.01.2018 21:17
Seda peaks küsima kohtutäiturilt, millise seadusesätte alusel on tööandja või raamatupidaja kohustus kohtutäituri akte töötajale kätte toimetada.
|
|
|
r / külaline
|
Re:Arest. aktid - 17.01.2018 12:25
kuulge,mis te arvate sellest,et kohtutäitur arestib ju ise isikute pangaarveid ja võtab raha ära.Kui asutus kannab töötasu töölise pangaarvele (tänapäeval on see vast 99.9%) siis milleks on vaja veel raamatupidajal töötasu arestimise ja selle raha ülekandmisega tegelda. See ju täituri töö, tema saab selle eest tasu. Praegu on nii ,et töö tehakse ilma rahata täituri eest ära. Samas, tean et n.pension kantakse võlgniku kontole ja arve on arestitud ja kui täitur on oma osa ära võtnud, siis ülejääk jääb järele. Mingid asutused on siis võrdsemaist võrdsemad? Tasuta lõunaid ei peaks olema?
|
|
|
*** / külaline
|
Re:Arest. aktid - 18.01.2018 10:13
r kirjutas:
kuulge,mis te arvate sellest,et kohtutäitur arestib ju ise isikute pangaarveid ja võtab raha ära.Kui asutus kannab töötasu töölise pangaarvele (tänapäeval on see vast 99.9%) siis milleks on vaja veel raamatupidajal töötasu arestimise ja selle raha ülekandmisega tegelda. See ju täituri töö, tema saab selle eest tasu. Praegu on nii ,et töö tehakse ilma rahata täituri eest ära. Samas, tean et n.pension kantakse võlgniku kontole ja arve on arestitud ja kui täitur on oma osa ära võtnud, siis ülejääk jääb järele. Mingid asutused on siis võrdsemaist võrdsemad? Tasuta lõunaid ei peaks olema?
See 0,01% kes sulas tahab ongi tihti need võlglased ja siis ei saa täitur raha kätte.
|
|
|
Kes tõlgiks / külaline
|
Re:Arest. aktid - 18.01.2018 14:19
need read (sain sellise akti):
Sissetulekust mittearestitav summa on igakuiselt 1 palga alammäära ulatuses (2018.a. kehtiv palga alammäär 500 eurot). Arestimisele kuulub palga alammäära ületav osa. Täiendavalt kuulub arestimisele 20% palga alammäärast.
Et 500 ei kuulu ja siis, et 20% sellest ikka kuulub arestimisele 
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:Arest. aktid - 18.01.2018 16:18
Kui seadust lugeda, siis see 20% ei ole täiendavalt vaid juhul kui väljamakse jääb miinimumpalga piiridesse.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 18.01.2018 19:47
Meil tuli töötaja kohta, kes on võlgu mitmele täiturile, ühelt täiturilt sissetuleku akti muutmise korraldus, millega kohustab võlgnevuse sisse nõudma alljärgnevalt:
1) netosissetuleku suurus kuni 140 eurot - ei arestita
2) neto 140 kuni 175 eurot - 140 saab kätte, ülejäänud kohtutäiturile
3) neto 175 kuni 500 eurot - kinnipidamisele kuulub 20% kogu sissetulekust
4) neto üle 500 euro - kinnipidamisele kuulub 100 € (ehk 20%), millele lisandub 2/3 500 eurot ületavast sissetuleku osast.
Nii et alla 140-eurost netopalka ei arestita ja üle miinimumpalgalisele võlgnikule enesele peab kätte jääma 400 eurot + 1/3 sellest, mis ületab 500 eurot, ülejäänu läheb võlgade katteks.
|
|
|
tige / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 13:00
mul tuttaval pidas raamatupidaja kinni detsembri töötasust, mis maksti välja 8.jaanuaril, kogu töötasu, mis ületas 140 ja kandis kohtutäiturile. Pidage silmas, et seadusemuudatus hakkas kehtima 9.jaanuarist. Lisaks ei suutnud raamatupidaja viidata ühtki seadust, mis lubaks miinimumpalka teenivalt inimeselt sisuliselt kogu töötasu ära võtta. Ainus vastus raamatupidajalt oli, et täitur olevat telefoni teel käskinud nii toimida. Täitur ei suvatsenud küsimustele üldse vastata, irvitas ainult, et võlgnikule ei peagi elamiseks mingit raha jätma. Täiturite kojale esitatud küsimusele vastati, et seadusevastaselt tegutsesid nii raamatupidaja kui täitur, ja soovitati pöörduda TVK-sse ja tööandjalt (jobust raamatupidajalt) see summa tagasi nõuda. Lisan, et tegemist ei ole elatise või laenu vms. Nooruses lollusest saadud politseitrahvid, näiteks: omas alaealisena tubakatoodet.
Ma ei õigusta poissi kuidagi, aga no selline käitumine tööandja raamatupidaja ja täituri poolt ajab ikka marru küll. Kas siis nüüd hakkavad täiturid ise seadusi oma suva järgi tõlgendama (juba enne kehtima hakkamist) ja raamatupidajad lasevad kõrvad lonti ja teevd kõik, mis täituril tuleb pähe TELEFONI teel nõuda? Mingit seaduslikku alust polegi enam vaja?
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 13:29
Täiturite töö on raha sisse nõuda. Ja oma eesmärgi saavutamiseks kasutatakse igasuguseid vahendeid, nii seaduslikke kui mitteseaduslikke. Sunnirahaga hirmutamine, telefonis lärmamine, nõudekirjade saatmine jms on meetodid, mis paraku Eesti inimestele enamasti efektiivselt mõjuvad. Seejuures ei ole need kulukad töömeetodid. Eesti inimene on ajalooliselt harjunud täitma saksa täpsusega lolle vene seaduseid. Ja selle peale sageli mängitaksegi nii täiturite, maksuametnike kui muude tegelaste poolt.
Seadusi peab igaüks (raamatupidaja) ise teadma, aga reeglina ei teata ja siis tulebki välja nagu tige kirjutab. Kedagi ei saa vastutusele võtta kui ta on teinud nii nagu seaduses kirjas. Ja kui täiturite käskjalad lõpuks aru saavad, et hauguvad vale puu all, siis lähevad otsivad järgmise kellega õnne proovida.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 13:58
tige kirjutas:
Täiturite kojale esitatud küsimusele vastati, et seadusevastaselt tegutsesid nii raamatupidaja kui täitur, ja soovitati pöörduda TVK-sse ja tööandjalt (jobust raamatupidajalt) see summa tagasi nõuda. Lisan, et tegemist ei ole elatise või laenu vms. Nooruses lollusest saadud politseitrahvid, näiteks: omas alaealisena tubakatoodet.
Kõik raamatupidajad ei ole suurte kogemustega ja igasuguste ootamatuste vastu karastunud. Kohtutäitur on riigi käepikendus ja tema nõudmisi tuleb täita.
See noormees ise ei ole oma trahve maksnud, ega ta muidu kohtutäiturite küüsi poleks sattunud. Arvad, et raamatupidajale selline noormehe "mustas pesus" tuhlamine ning seetõttu tekitatud lisatöö meeldib?
Võimalik, et noormees on kuid või isegi aastaid "istunud" miinumumpalga peal, et trahve mitte maksta. Nooruse lollustest saadud trahvid tuleb ükskord ära maksta, sellest see noormees ja ta sõbranna aru saada ei taha. Kõik teised on süüdi, mitte süüdlane ise.
Mis vahet seal on, kas tegemist laenu, elatise või muu võlgnevusega? Võlg on võlg ja tuleb maksta, mitte pead liiva alla peita, töökohti vahetada, miinumupalga peal istuda jne.
|
|
|
oot-oot / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 14:16
Kuidas selle kinnipidamisega on. Kas 09. jaan-st kehtima hakkav seadus käib väljamakse kuu (jaan) või arvestuskuu (dets) kohta? Maksud on ju kassapõhised, aga arest aktid?
|
|
|
juta / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 14:37
Minul on mitu imestamise kohta:
1. kuidas satub vara arestimise aktid otse raamatupidajale?
2. miks ei küsita võlgnikult kas tal on pangakontole sisestatud sellesama täituri nõudeid?
3. miks vestleb üks raamatupidaja (esindusõigus puudub) otse täituriga telefoni teel?
4. miks raamatupidaja asub koheselt ja arulagedalt täitma täituri poolt saadetud paberit
Tundub, et osa inimesi ajavad käed püsti saades täituri arestimise aktid ilma seadusesse süvenemata. Ei tohi tolereerida tösiasja,et täiturid on kasutamas 2 erinevat sissenõudmise kanalit paralleelselt (pangakonto ja otse tööandja kaudu) mille tulemusena ei saa võlgnik lahti oma võlgadest mitme aasta jooksul ainuüksi seepärast, et tema varast varastatakse 2-kordselt.
|
|
|
hahhaa / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 16:56
Mina küll ei hakka kohtutäituritega enda asjadest mitte hoolivate lollpeade pärast tüli kiskuma. Tore, et seadusemuutusega nende nahhaalide pidu lõpuks ometi läbi saab 
Oma järeltulijatele õpetage: Võlg on võõra oma.
|
|
|
to juta / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 17:05
Ei ole raamatupidaja asi võlgnike eest sõdida. Suhelge ise kohtutäituritega, ärge varjake end! Kuidas raamatupidaja saaks üldse sellise inimese juttu uskuda. Kui on topelt võetud, eks küsige siis kohtutäiturilt tagasi või läheb järgmise akti katteks.
|
|
|
rqd / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 19:02
Kui võlgniku panagkontol on arestitud sama täituri sama nõue, siis polegi vaja tööandjal kinnipidada. Vastata tuleks täiturile sama asjaolu selgitusega.
|
|
|
kas / külaline
|
Re:Arest. aktid - 19.01.2018 20:27
kas üritad öelda, et raamatupidajad peavad hakkama võlgnike pangakontodesse sisse häkkima, et teada saada mis seal arestitud on?
Firmadel on konto lihtsalt arestitud, seda ei näegi mis nõudega täpselt. Kahtlustan, et kodanike puhul on samamoodi.
Miks võlgnike asjadega kõik teised peavad tegelema, ainult mitte nemad ise??
|
|
|
juta / külaline
|
Re:Arest. aktid - 20.01.2018 12:45
Raamatupidaja on käsutäitja - mitte kohtutäituri suhtes, vaid ettevõtte juhatuse ees.
Juhatus ja töötaja on lepingulises töösuhtes ning igasugused kinnipidamisdokumendid töötaja töötasust kuuluvad lahendamisele nende suhtluse tasandil.
Võlgnikust töötaja ei ole vaenlane, vaid annab oma tööpanuse ettevõtte heaks. Töööandja ei tohi olla kiuslik oma töötaja suhtes, vaid aitab lahendada töötaja võlaprobleemi - mis selles nii taunivat on?
Iga eraisik saab teada täpselt oma pangakontol registreeritud täituri nõudeid: täituri nimi, nõudeakti number,nõude summa. Pangakontol arestitud akte saab võrrelda tööandjale adresseeritud paraleelsete nõuetega ja kahekordselt kinni peetud rahasumma on otsene kahju töötajale st. ebaseaduslik ja ebamõistlik.
|
|
|
to: Juta / külaline
|
Re:Arest. aktid - 20.01.2018 14:00
juta kirjutas:
Pangakontol arestitud akte saab võrrelda tööandjale adresseeritud paraleelsete nõuetega ja kahekordselt kinni peetud rahasumma on otsene kahju töötajale st. ebaseaduslik ja ebamõistlik.
Raamatupidaja asi pole arutada kas võlglasest töötajal tuleks võlg kinni pidada palgast või äkki võtab kohtutäitur sama võla katteks raha otse ta pangakontolt.Kohtutäituriga peab suhtlema võlglane ise, mitte raamatupidaja ega keegi kolmas.
Võlglane ise teab väga hästi kuidas võlg on tekkinud, miks ta seda vabatahtlikult ära ei maksnud, miks ta koheselt kohtutäituri kirjale ei reageerinud ja miks täitur viimase võimalusena saatis nõude tööandjale ning pangakontode arestimiseks. Võlgnik ei taha maksta, kuid teine osapool tahab aga raha kätte saada. On kohtutäitur raha mitmest kohast korraga ja topelt saanud, siis tuleb võlglasel üksnes tema poole pöörduda ja see topeltmakstu tagasi nõuda.
|
|
|
Krt küll / külaline
|
Re:Arest. aktid - 20.01.2018 14:22
Raamatupidaja/tööandja riskigu ise trahvi saada jättes kinnipidamine tegemata, et mingit jopskit hoida. Ei ole need võlgnikud ka mingid väärtuslikud töötajad. Rallivad ühest töökohast teise niikui aktid kohale jõuavad.
|
|
|
de / külaline
|
Re:Arest. aktid - 21.01.2018 12:07
Mina arvan, et oma töötajaid tuleb kaitsta ja austada. Kohtutäitur on võla suurendaja ja ebaaus ettevõtja, kelle suhtes pole mul mingit respekti.
On tulnud aastate jooksul tegeleda nende vara arestimise aktidega ja pidanud lugematuid vaidlusi.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Arest. aktid - 21.01.2018 12:44
de kirjutas:
Mina arvan, et oma töötajaid tuleb kaitsta ja austada.
Üks edukas müügimees ütles, et klient on tema jaoks kuningas ainult sellisel juhul, kui ta kuningana ka käitub.
Kas üht töötajat võiks kaitsta või mitte, see sõltub pigem sellest töötajast enesest. Üldjuhul on mitmete kohtutäiturite nõuetega töötajad oma iseloomuomadustelt sellised, et nad ise ei tunne end milleski süüdi, kõik teised on pahad ja teevad neile liiga.
Tööle asudes tuleb töötaja koheselt registreerida TÖR-is ja juba järgmisel päeval hakkavad töökohta tulema täitenõuded, kuna kohtutäituritele jookseb info koheselt otse TÖR-ist.
Võlglane ise peab ju teadma palju ta kellele võlgu on ja kui ta pangakontolt juba on võlg kinni peetud, siis kontakteerub ta ise koheselt kohtutäituriga ja laseb nõude ettevõttele tühistada ning pangakonto aresti alt vabastada. Nii lihtne see ongi. 
|
|
|
krabbi / külaline
|
Re:Arest. aktid - 21.01.2018 15:09
Oleks aktide andmed avalikud, siis ei võtaks selliseid "austusväärseid" üldse tööle.
|
|
|
to krabbi / külaline
|
Re:Arest. aktid - 22.01.2018 09:26
Minu teada ei ole sellisel alusel õigust keelduda kedagi tööle võtmast
|
|
|
r / külaline
|
Re:Arest. aktid - 22.01.2018 13:21
õigust pole, aga käsku ka pole,vaba valik.
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:Arest. aktid - 22.01.2018 21:01
Ei ole õige liigitada inimesi nende võlgade olemasolu või võlgade puudumise järgi kastidesse. Meie kõik võime sattuda võlgnikeks halbade asjaolude kokkulangemisel.
Tööd jätkub kõigile.
Võlgadest vabanemiseks on vaja tarkust ja õiguslikku teavet, mida saavad anda sõbralikud ja tolerantsed töökaaslased. Nagu siit foorumist lugeda võib, on just raamatupidajad kuidagimoodi õelad isiksused (a la pole minu asi) Nende jaoks on täituri kirjad nagu härjale punane rätt - jookseks aga marru teisi isikuid kõrvale tõrjudes.
Täitemenetlus ei pea olema julm võlgniku suhtes, nagu täiturid seda ette kujutavad ja käskusid jagavad kolmandatele isikutele.
Mõni võlgnik ei saa asjale üldsegi pihta ja loobub ka täituriga kohtumisest. Võlgnik tahab tööd teha ja süüa ja kuskil elada ning selleks on vajalik ulatada abikäsi paremate
lahenduste otsimiseks (eelkõige tööandja poolt), vältimaks vara kantimist täituribüroole.
|
|
|
just / külaline
|
Re:Arest. aktid - 23.01.2018 08:13
Aitame "austusväärseid", tunneme neile lõpmatult kaasa, teeme ära kõik nende eest, samas sõimame raamatupidajaid õelateks ja kohtutäitureid julmadeks. Igal asjal on piir. Ükskord saab ka raamatupidajal mõõt täis "austusväärsete" aitamisest, kohtutäituritel on neist ammu siiber, enamasti põhjendatult.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Arest. aktid - 23.01.2018 08:22
Väga imelik on lugeda, et tööandjad ja raamatupidajad, kes täidavad täituri seaduslikku akti on kiuslikud ja õelad ning võlgniku töötasust võla kinnipidamine on vara kantimine täituribüroole. Või nagu keegi siin eespool mainis, et kinnipidamisaktid tuleks lahendada ainult töötaja ja tööandja vahel nagu poleks asjasse üldse segatud kolmas isik - võlausaldaja. Selline suhtumine võlgnikku küll kuidagi ei aita, ainult pikendab tema võlgades siplemist.
Kui tahad tõesti oma töötajat aidata, siis maksa talle normaalset palka, et ta saaks võlgadest kiiremini lahti. Täituri akti mittetäitmisega või ümbrikupalga maksmisega ainult süvendad võlgniku olukorda, sest paljudel juhtudel jooksevad võlalt viivised edasi. Kui sulle tundub, et töötaja vajab asjatundlikku nõu, siis ära kipu seda ise andma, kuna tõenäoliselt sul puuduvad vastavad teadmised ja kogemused, vaid saada ta võlanõustaja juurde. Ja kes takistab sul olemast sõbralik ja tolerantne isegi siis, kui pead töötaja palgast täituri kasuks kinnipidamisi teostama?
|
|
|
69 / külaline
|
Re:Arest. aktid - 23.01.2018 11:50
Kui need austusväärsed oma võlgadega vähekegi tegeleks, siis need kohtutäiturite kätte üldse ei jõuakski. Kahjuks on selistel inimestel mõtteviis, et tuleb laenata palju ja kust aga saab, ennast varjata, tagasimaksmise eest põgeneda. Teenida nii vähe, et kinnipidamisi ei saaks teha. Näis kas nüüd hakkavad ainult 140€ teenima.
|
|
|
