krabbbi / külaline
|
Päevatasu alusel arest akt - ?? - 19.11.2015 16:02
Kuidas seda seadusepügalat täidate
Täitemenetluse seadustik
§ 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Osalise tööajaga töötava inimese päevatasu alusel arvestamisel ei saa kalkulaatoriga arvestada.
Kuidas teete?
Lisaks väidab üks kohtutäitur mulle võlaõigusliku lepingu kohta järgmist:
Kui töökoormust ja tunnitasu ei ole lepingust tulenevalt võimalik üldse välja arvutada, siis peab tööandja sellest kohtutäiturit teavitama. Sellisel juhul ei saa rakendada töötasu arestimist puudutavaid sätteid ja kohtutäitur saadab rahalise nõude arestimise akti. Sellisel juhul igakuist mittearestitavat summat puudutavad sätted ei kohaldu ja arestimisele kuulub kogu võlgnikule makstav tasu.
Ongi nii või, et kõik ära?
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Päevatasu alusel arest akt - ?? - 22.11.2015 12:26
Täiemetluse seadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122012013?leiaKehtiv
Sissetuleku arestimise erisused
§ 130. Sissetuleku arestimine
(1) Töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ulatub ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.
(1.1) Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
(1.3) Kui võlgnikule töö- või teenistussuhte või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku ajal või pikaajalise lepingulise suhte alusel rahas makstav tasu ei ületa käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitavat sissetuleku osa ja võlgnik saab käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud hüve, võib kohtutäitur arestida võlgniku rahas makstava tasu, arvestades saadava muu hüve väärtuse võlgniku tasu hulka.[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
§ 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Ma saan aru, et kui VÕS-lepingu korral üle alampalga kuus ei teeni, siis ei peaks midagi kohtutäiturile kandma või kui inimene saab kusagilt ka muud sissetulekut alampalga piirides, siis otsustab kohtutäitur ja võib kogu ta teenistuse te firmast välja nõuda. Nagu kohtutäitur otsustab nii peab tööandja tegema. Kokkuleppeid kohtutäituriga peab tegema võlgnikust töötaja ise.
|
|
|
krabbi / külaline
|
Re:Päevatasu alusel arest akt - ?? - 23.11.2015 20:41
Jah, mina olen ka seni lähtunud kuupalgast, aga nüüd üks täitur väidab mulle, et kui võlaõigusliku lepingu puhul tunnitasu välja ei saa arvutada, siis võib pea kõik ära võtta.
Kohtutäituri vastus siin:
Aktis märgitud osalise tööajaga töötamise korral kinnipidamise teostamise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 p 1 kohaselt on palga alammäär 390 EUR/kuus ning tunnitasu alammäär 2,34 EUR/tunnis.
Seega kui inimene töötab näiteks 10 tundi kuus tunnitasuga 10 EUR/tunnis, siis tuleb arestimise akti alusel töötasust kinni pidada 7,66 EUR/tunnis, kokku siis 76,60 EUR kuus. Osalise tööajaga töötav inimene ei peagi miinimumpalga ulatuses või alla selle jäävat kogu töötasu kätte saama, seda ka mitte juhul, kui see on tema ainus töökoht.
Kui töökoormust ja tunnitasu ei ole lepingust tulenevalt võimalik üldse välja arvutada, siis peab tööandja sellest kohtutäiturit teavitama. Sellisel juhul ei saa rakendada töötasu arestimist puudutavaid sätteid ja kohtutäitur saadab rahalise nõude arestimise akti. Sellisel juhul igakuist mittearestitavat summat puudutavad sätted ei kohaldu ja arestimisele kuulub kogu võlgnikule makstav tasu.
Kui ma küsisin, et kas võlaõigusliku lepingu puhul maksuvaba osa ei pea arvestama ja kuidas seda arvestust teostada kui seda ei tee ei palgaprogrammid ja ka kalkulaator puudub, siis sellele ta enam ei vastanud. Ju oli loll küsimus.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Päevatasu alusel arest akt - ?? - 24.11.2015 08:47
See täituri vastus on vale juba seetõttu, et TMS § 130 lõike 4 alusel ei loeta sissetuleku arestimisel selle hulka makse ehk siis palga alammäär, mis inimesele peab kätte jääma, on arvestatud netos, mitte brutos.
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:Päevatasu alusel arest akt - ?? - 24.11.2015 10:22
Mind huvitab millisele §-le tugineb väide:
Kui töökoormust ja tunnitasu ei ole lepingust tulenevalt võimalik üldse välja arvutada, siis peab tööandja sellest kohtutäiturit teavitama. Sellisel juhul ei saa rakendada töötasu arestimist puudutavaid sätteid ja kohtutäitur saadab rahalise nõude arestimise akti. Sellisel juhul igakuist mittearestitavat summat puudutavad sätted ei kohaldu ja arestimisele kuulub kogu võlgnikule makstav tasu.
Tundub kahtlaselt omaloominguna selline lähenemine kohtutäituri poolt. § 130 järgi saab jah arestida kogu tasu juhul kui lisaks tasule on tuvastatav mõni muu saadud hüve. Aga ka sellisel juhul peab kohtutäitur osapooled üle kuulama ennem kui kogu sissetuleku kallale läheb.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Päevatasu alusel arest akt - ?? - 25.11.2015 11:50
VÕS lepingu alusel ei pea inimese tehtud tööd arvestama tundidega. Tööandja asi pole mitu tundi võlaõigusliku lepinguga isik miskit tegi, vaid peaasi, et kindlaks kuupäevaks selle valmis sai, tehku või ööpäevad tööd, tunde tuleks rohkem. Töötunde on kohustus arvestada vaid töölepinguga töötajatel.
Teoreetiliselt peaks isik kuus kätte saama vähemalt alampalga ulatuses ja kui ta VÕS lepingu summa oli sellest väiksem, siis on kohtutäituri rida uurida kas see isik sai kusagilt mujalt veel tulu või mitte.
Üldse on jama, et tööandjad on pandud tegema kohtutäiturite tööd. Kohtutäitur võiks kirja panna palju konkreetne isik on kohustatud talle maksma ja kui suure summa kuus minimaalselt võib ettevõte töötajale välja maksta. Ettevõtja või raamatupidaja tõepoolest ei peaks olema vahekohtunik, kuigi tihtipeale seda on. Mul on olnud juhus, kus ühel töömehel oli parkimistrahv tegelikkuses makstud, üdini õige maksekorraldus olemas, kohtutäitur arestis ta pangakonto ja võttis selle summa sealt maha ja samaaegselt saatis veel sama asja kohta nõude töökohta, et ka töökoht mehe palgast selle nõude kinni peaks - 3(!) korda maksta ühe ja sama asja eest. Pärast vestlust täituriga loomulikult töö juures palgast kinni ei pidanud, kuigi ta väitis et ta nõue on seaduseks ja peame seda täitma. Aitasin töötajal sellele täiturile kirja koostada ning oma õigust dokumentaalselt tõestada. Töötaja pangakonto aresti alt vabastamine ja sealt mahavõetu tagasi saamine võttis aega paar nädalat. Sellise juhuse taustal on raske võtta täiturite nõudeid ja tekste puhta ja lõpliku tõena.
|
|
|
Anneli Aamer / külaline
|
Röötasu arestimise akt - 14.12.2018 09:11
Mure selline et ma töötan osalise tööajaga kaitstud töö projektis ja sain arestimise akti ja konto pangas on arestitud! Samuti saan töövõime toetust ja sotsiaalkindlustusamet maksab ka puude toetust!
Kui paljubreaalselt läheb kohtutäiturile ja kui palju jääb kätte?
Ja kas ma saan arveldada internetioangas kuna ĂĽĂĽri jne maksan mina?
Palun vastake meilile annekas79@gmail.com
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Röötasu arestimise akt - 14.12.2018 10:46
Meili teel sulle keegi vastama hakkab. Tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, et ta vabastaks aresti alt toetused, millele sissenõuet pöörata ei tohi. Internetipangas saab teha ülekandeid aresti alt vabastatud summa ulatuses.
|
|
|
69 / külaline
|
Re:Röötasu arestimise akt - 15.12.2018 23:06
Kas te enam vanemat teemat ei leidnud, see kõik on ju suuresti muutunud.
|
|
|
