Krista / külaline
|
käibemaks -mõtted ja sätted - 05.01.2001 10:55
<HTML>Käibemaksuseadus §3-§5. Osa tegevusi loetletakse käibeks, osa tegevusi loetletakse mitte-käibeks, osa maksuvabaks käibeks. Loetlelud on lõplikud, kuid tegelikult ei hõlma kõike, mida raamatupidamises loetakse tuluks. Käive KMS ja raamatupidamise mõistes niikuinii erinevad.
Siinsamas küsimuste-vastuste rubriigis vastati, et
"Tehingud, mida ei loeta käibeks (KMS § 3 lg 4) ja esemed, mida ei loeta kaubaks (§ 2 p 2), ei piira sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. KMS § 21 ei rakendu."
§21 lühendatult - kui ostetud kaupu-teenuseid kasutatakse nii maksustatava käibe kui maksuvaba käibe tarbeks, siis tuleb sisendkäibemaksu arvestada osaliselt.
Case.
Ettevõtte (AS) suur osa tuludest on dotatsioon (saadakse annetusena raha (mingilt välismaiselt fondilt näiteks) teatud projektiga seotud kulude kompenseerimiseks) - alaliik "muu äritulu", ei liigitu kuidagi KMS käibe alla, teenust ega kaupu ei müüda. Ettevõtte kogukäive KMS mõistes on maksustatav käive. Kaupu-teenuseid ostetakse nii üheks kui teiseks otstarbeks, mõned on täpselt jaotatavad, mõned mitte.
Kas siis §21 rakendub?
Teiste sõnadega ja üldisemalt - kas sisendkäibemaksu proportsiooni arvestamiselt tuleb lähtuda ainult käibedeklaratsiooni minevatest summadest : maksustatava ja maksuvaba käibe omavahelisest suhtest?
Kuidas seondub sellega KMS §18, mis defineerib sisendkäibemaksuna ainult ettevõtluses kasutatavate kaupade-teenuste käibemaksu?
Ettevõtlus KMS mõistes on defineeritud KMS §2 - isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine.
Ühesõnaga, pudru ja kapsad. Annab tõlgendada nii ja naa.</HTML>
|
|
|
Kirsti / külaline
|
RE: käibemaks -mõtted ja sätted - 05.01.2001 11:27
<HTML>Jah , asi on segane küll. Mina puutusin sama probleemiga kokku käibemaksukohustuslasest mittetulundusühingu raamatupidamist tehes. Seal olid liikmemaksud (ei ole KMS mõistes käive), maksuvaba käive ja ka mõningal määral maksustatavat käivet. Ma ei osanud käibemaksu kuidagi jagada. Näiteks kui on tegemist üüri vms. teenuse või kaubaga, mida kasutatakse kõigi kolme tululiigi "huvides". Kuidas seda siis jagada, kuidas leida proportsioon? Aastast 2000 ajas asja segasemaks veel see, et KMS lisandus klausel, et mittetulundusühingute põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus ei ole ettevõtlus. Sisuliselt on ju kogu mittetulundusühingu tegevus seotud põhikirjaliste
eesmärkide saavutamisega, järelikult pole ettevõtlust, pole ka õigust käibemaksu millestki maha arvata. Nii ma 2000.a. saatsingi tühjad käibedeklaratsioonid, ainult maksuvaba käibe märkisin ära. Kas nii on ka õige - ei tea</HTML>
|
|
|
Lasse / külaline
|
RE: käibemaks -mõtted ja sätted - 05.01.2001 13:37
<HTML>Kõik oleks tunduvalt lihtsam, kui need inimesed, kes käibemaksuseaduse muudatusi produtseerivad, oskaksid lugeda kuuendat direktiivi nii, et nad sellest ka aru saaksid. Või ostaksid omale mõne välismaise ülikooliõpiku. Käibemaksul on teatud kindlad põhimõtted, ilma mida teadmata ei saagu kunagi millestki aru saama. Põhitõde on see, on käibemaksukohustus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus peavad käima sünkroonis. Meil paraku tihti ei käi ja seda palju tänu ebaõnnestunud mõistekasutusele.
Lühidalt - KMS § 21 on rakendatav ainult maksuvaba käibe puhul. Muud juhtumid, mis käibemaksukohustust ei tekita, kuid mahuvad ettevõtluse mõiste alla, ei oma puutumist §-ga 21. Üks erisäte on § 18 lg 3 - see käib nt FIE-de, mittetulundusühingute jne kohta. Ongi täpselt nii, et mittetulundusühingul on kolmikliigitus ja kahekordne osaline mahaarvamine - kõigepealt § 18 lg 3 (millel puudub adekvaatne rakenduskord) ja siis § 21. Kas see on normaalne? Kindlasti mitte. Piisaks ühest tasandist, kui keegi vaid oskaks kokku kirjutada. 01.01.2000 lisatud mittetulundusühingute ettevõtluse säte on näide sellest, kuidas ei pea asju ajama. See on meil kahjuks tavaks, et ei osata süsteemselt mõelda, vaid kirjutatakse ükshaaval mingeid suvalisi muudatusi, tavaliselt pärast seda kui maksuamet kohtus peksa saab või kellelgi lihtsalt juhe kinni jookseb.
Dotatsiooni saamisel ei rakendu mingil juhul § 21, kuid võib rakendududa hoopis § 12 lg 6 - doteeritud teenuselt tuleb maksta käibemaksu turuhinna alusel. Võib ka juhtuda, et see projekt ei ole üldse ettevõtluse mõiste alla sobitatav - siis tabab teie sisendkäibemaksu ebaõnn.</HTML>
|
|
|
Maakler / külaline
|
RE: käibemaks -mõtted ja sätted - 05.01.2001 14:18
<HTML>Aga mida teha olukorras, kus ettevõtte tegevus ei ole suures osas ettevõtlus KMS mõistes (N: maa (mis ei ole kaup) ost-müük). Kas üldkuludelt tasutud käibemaks tuleks maha arvata osaliselt (selles osas, mis on seotud kauba (KMS mõistes) võõrandamisega)?</HTML>
|
|
|
Lasse / külaline
|
RE: käibemaks -mõtted ja sätted - 05.01.2001 15:42
<HTML>Sõltub sellest, milleks need üldkulud vajalikud on. Jah tõesti, kui kinnisasjad ei ole kaup, siis nende müük ei ole ettevõtlus. Kui kinnisasja kasutatakse enne müüki mingi muu tegevuse tarbeks (nt büroo, ladu), siis on ettevõtlus olemas.
Teie näite puhul tuleb rakendada KMS § 18 lg 3. Probleemiks on see, et erinevalt §-st 21 ei ole siin etteantud meetodeid. Rahandusministri määruses (24.09.1996 nr 73 lisa 7 p 2-3) on paar hädist lauset, millest eriti kasu ei ole. Minule tundub, et kõige mõistlikum oleks rakendada nn segameetodit - st eraldada kaubad ja teenused, mida kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks, teiseks need, millel ei ole üldse seost ettevõtlusega, ülejäänute suhtes rakendada esimese kahe prpoportsioone. Järgmine probleem on, kas arvutada proportsioonid tulude või kulude alusel. Ma ei tahaks seda teemat rohkem seletada, sest siin tuleb veel päris keerulisi nüansse ja tasuta õigusabi ma ei tahaks anda. KMS § 18 lg 3 rakendamine on praktikas tekitanud tõsiseid probleeme ja vaidlusi, kõige suuremad summad on mängus avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (nt ETV). Maksuamet on proovinud lahendada asja kirvemeetodil - arvutanud proportsioonid sissetulekute alusel (või isegi eelarvete alusel). ETV kaasus on praegu Riigikohtu menetluses, loodetavasti saab sealt varsti üht-teist õpetlikku kuulda.
Kinnisvaratehingute kohta võin lohutuseks öelda niipalju, et uue KMS eelnõu kohaselt tekib õigus valida, kas lugeda maa müüki maksuvabaks või maksustatavals käibeks - maksuvaba käibe puhul saaksite rakendada osalise mahaarvamise üldsätteid, mis praegu on KMS § 21.</HTML>
|
|
|
