HV
Finance.ee
Avaleht | Kontakt | Küsitlus | Foorum
 
Autor Sõnum
erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 12:11 <HTML>kas auto kasutamise eest tuleb 2002 aastal erisoodustust maksta nüüd 1000.- või 500.- krooni pealt</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 12:27 <HTML>1000 kr</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 12:44 <HTML>Kuidas siis neid makse arvestada?</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 12:59 <HTML>TM 1000*26/74=351.-
sots. (1000+351)*0.33=446.-</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 14:13 <HTML>80% erisoodustuse summast tuleb ära maksta maksudeks.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 17:16 <HTML>Erisoodustust tuleb maksta ainult sõiduautodelt,mida ei kasutata 100% liselt ettevõtluses, st. tehakse ka isiklikke sõite.Sellel aastal on maksustatav summa 1000.-EEK.
Samal ajal võib sõiduautodele kulutatud bensiini sisendkäibemaksu tagasi arvestada 2/3 ulatuses.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 17:58 <HTML>2/3 käibemaksust saab maha arvata bensiinilt vms, mis on kulutatud firmale soetatud või kapitalirendile võetud sõidukile. Kasutusrendi jt rendilepingute puhul ei saa.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 20:30 <HTML>Kust pärineb rotikese info? Vaadake eelmisi KM-teemalisi foorumeid. 2/3 kehtib ka kasutusrendil olevatele või ükskõik millistele ettevõtluses kasutusel olevatele sõiduautodele mootorkütuse ostmisel.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 20:50 <HTML>Rotikese info pärineb KMS §21 (2), mis ütleb et ettevõtluses kasutatava auto soetamise või kapitalirendile võtmise ning selle sõiduauto tarbeks mootorikütuse soetamise korral ..., v.a. §21 (3).
Arvan, et kui tegemist oleks sõiduautoga, sõltumata hankimise (rentimise) viisist, siis oleks ju äärmiselt ebaotstarbekas tuua eraldi välja kapitalirendi tingimus.
Tuginedes "raamatupidamislikus" kirjanduses esinevale sõna "soetamine" tähendusele, on aegadehämarusest olnud tegemist siiski ostetud varaga. Samuti lähtudes seaduses oleva lause esimesest poolest, on sõiduauto firmale soetamine siiski ostmine.
Aga muidugi võib sellele läheneda ka teisiti(ÕS-i järgi): soetamine = muretsemine=hankimine
Ning kuna pole öeldud, kuidas muretsetakse, hangitakse jne , siis on ju ka kasutusrendi teel tegelikult õige.
Oodakem ära Maksuameti pretsedendid ja kogemused. Aeg annab arutust.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 21:01 <HTML>Väljavõte L.Lehise artiklist
Käibemaksuprobleeme (0)
30.10.2001 08:26:25
Sõiduauto soetamine
Uue seaduse § 21 lg 2 sätestab: ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamise või kapitalirendile võtmise ning selle sõiduauto tarbeks mootorikütuse soetamise korral arvatakse arvestatud käibemaksust maha 2/3 sisendkäibemaksust, v. a käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
Lausest on aru saadud, justkui võiks renditud autodele soetatud kütuselt maha arvata kogu käibemaksu. Hoolikamal lugemisel selgub siiski, et asi pole nii. “See sõiduauto” tähendab “ettevõtluses kasutatavat sõidukit”, sest eraldi alustena tuuakse välja auto soetamine ja mootorikütuse soetamine, mitte ei seostata kütuse soetamist auto soetamisega. Kütust saab soetada ka sellisele autole, mida kasutatakse ettevõtluses, aga mida pole soetatud.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 28.01.2002 21:08 <HTML>Iseenesest ta nii vist ongi. Sellest "lausevärdjast" võib aru saada nii ja naa.
Eesti keele kasutus longab küll selles lauses kahte jalga. Kui kirjutada "selle" asemel "sellise", oleks ju kõik selge.</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 30.01.2002 16:42 <HTML>Mis sa rotike küll sööd, et nii tark oled?
Isegi Lasse Lehisele näitad koha kätte!</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 30.01.2002 17:14 <HTML>Sõiduauto mootorikütustelt võib 2/3 sisendkäibemaksu maha arvata igal juhul olenemata sellest kuidas sõiduauto on soetatud või mis alustel on auto ettevõtte kasutuses (Maksuameti seminar)</HTML>
RE: erisoodustusmaks autolt - 30.01.2002 18:01 <HTML>Teeks õige seaduseid koostavatele ametkondadele ettepaneku koostada koostöös keeleteadlastega "Seaduste lugemise sõnaraamat/käsiraamat/vms"?
Samuti oleks ju tore, kui iga seadusega kaasneks "Seaduses kasutatavate eestikeelsete sõnade ja väljendite, grammatiliste kasutuste jne tõlgendused ja tähendused koostajate moodi" või "Seaduse mitmekordse lugemise kord" vms.
Tegelt, mille üle kurta, kolleegid! Mille üle me siis vaidleks ja arutleks kui kõik oleks üheselt mõistetav? Tore, et leidub inimesi, kes hoolitsevad selle eest, et ajukäärud rooste ei läheks ja asjadest mitte ühtemoodi aru ei saadaks!</HTML>

Postita uus teema: "Finantsarvestuse üldfoorum"
nimi:
pealkiri:
boardcode:
 Värv:  Suurus: Sulge kõik tagid
Sõnum:

emotikonid:
B) ;) :) :laugh:
:ohmy: :x :mad: :blink:
:P :( :unsure: :rolleyes:
:y32b4: :lol: :dry: :huh:


emotikonid on lubatud
HTML ei ole lubatud
Sisesta kontrollkood  
* - sinu e-maili lehekljele ei kuvata

Külastajad
Lehel on 913 külalist