anneliis / külaline
|
kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 10:12
töötaja lahkub päevapealt. tööandja soovib saada vähem etteteatatud päevade eest raha. saan aru, siis 30 kalendripäeva eest raha.
kuidas ma seda pean arvutama üldse?
kas samamoodi nagu arvutasin kasutamata puhkuse kompensatsiooni, ainult et korrutan selle jagatise arvu nüüd siis 30-ga?? ja arvutan maksud maha ja siis lahutan lõpparvest ??
|
|
|
anneliis / külaline
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 10:13
ja kohe veel üks küsimus, et kui oletame, et peab välja maksma 100 eurot. aga 70 eurot peetakse kinni, kas siis maksud tsd peal tulevad ainult 30 pealt ??
nimelt mulle tundub et tööandja soovib arvutada vähem etteteatamise tasu selleks, et vähem maksusid maksta
|
|
|
K. / külaline
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 12:37
Esiteks, selle vähem etteteatamise hüvituse tasaarvestamiseks lõpparvega peab olema töötaja kirjalik nõusolek ja teiseks, maksuvõitu hüvitise sissenõudmisest ei saa.
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 14:14
Siin on palju mõjufaktoreid:
Millistel asjaoludel töötaja päeva pealt lahkub, st kas tegemist on erakorralise ülesütlemisega? - võimalik, et ei peagi 30 päeva ette teatama
Kas tegemist on katseajaga? - peab ette teatama ainult 15 päeva
Kas kasutusel on kollektiivleping? - järgitakse seal kirjapandut
Aga sõltumata asjaoludest arvutatakse hüvitist tööpäevades, mitte kalendripäevades. Hüvitise summa on võrdne summaga, mida oleks olnud õigus saada tähtaja järgimisel.
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 14:48
K. kirjutas:
Esiteks, selle vähem etteteatamise hüvituse tasaarvestamiseks lõpparvega peab olema töötaja kirjalik nõusolek ja teiseks, maksuvõitu hüvitise sissenõudmisest ei saa.
Kõne all olev hüvitis on rakendatav mõlemale osapoolele.
Mingit nõusolekut pole vaja. töötaja teab seda väga hästi.
Tehakse nõuete tasaarveldus:
töötaja nõuded tööandja vastu VS tööandja nõuded töötaja vastu.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 16:54
imari kirjutas:
K. kirjutas:
Esiteks, selle vähem etteteatamise hüvituse tasaarvestamiseks lõpparvega peab olema töötaja kirjalik nõusolek ja teiseks, maksuvõitu hüvitise sissenõudmisest ei saa.
Kõne all olev hüvitis on rakendatav mõlemale osapoolele.
Mingit nõusolekut pole vaja. töötaja teab seda väga hästi.
Tehakse nõuete tasaarveldus:
töötaja nõuded tööandja vastu VS tööandja nõuded töötaja vastu.
https://www.rmp.ee/toooigus/tls/kui-tootaja-lahkub-toolt-paeva-pealt
3.Teeb lõpparve töötasu osalt tasaarvelduse, kui tal on selleks olemas töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek või see õigus tuleneb TLS § 78 lõikest 3.
5.Juhul kui tööandjal jäävad töötaja vastu rahalised nõuded, siis on temal samuti õigus pöörduda oma nõuetega otse endise töötaja poole ning seejärel töövaidlusorganisse.
6.Tulenevalt riigikohtu otsusest nr 3-2-1-126-14 ja ka nr 3-2-1-111-14 ei ole tööandjal TLS § 100 lõike 5 alusel õigus nõuda hüvitist. Tööandja võib nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lõigete 1 või 2 järgi, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju.
|
|
|
rotiplika / Moderaator
Postitusi: 11120
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 30.05.2019 17:48
Kopi-paste riigikohtu otsusest:
Seega juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist ja selline rikkumine on toime pandud tahtlikult või hooletusest, peab ta hüvitama tööandjale tekitatud kahju TLS § 72, § 74 lg-te 1 või 2 järgi. Tulenevalt VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja sellisel juhul tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh ka VÕS §-d 139 ja 140.
Niisama ei saa töötajalt nõuda tööpäevade kinni maksmist ,tuleb esitada vastav nõue, kui töötaja sellega ei nõustu, siis tuleb soojenduseks pöörduda töövaidluskomisjoni.
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 31.05.2019 10:20
Külaline K viitab oma arvamuses ikkagi TLS § 78 lõikele 3.
Antud küsimuses ei ole vaja mingit töötaja nõusolekut.
Siinkohal tuleb rakendada (riigikohtu otsustest tulenevaid) TLS § 74 ja hoopis VÕS sätteid. kui töötaja etteteatamata keeldub töö tegemisest, mida ta oli kohustatud tegema sõlmitud töölepingu alusel.
Tööandja tõendab tekkinud kahju suuruse ja esitab kahjunõude hüvitamise nõudedokumendi. Töötaja peaks olema pärisloll või mitteadekvaatne, kui ta oma süüd eitaks. No ja kui jonni pärast ei tunnista oma süülist tegevust, siis saab ta ise esitada avalduse töövaidluskomisjoni tööandja poolt tehtud nõuete tühistamiseks.
Sellises järjekorras käib asja vaidlustamine.
Oma kogemustest tean mitmeid juhtumeid kus töötaja lihtsalt uttu tõmbas ja ettevõtte juhataja koostas kahju tekitamise nõude dokumendi ja selle alusel tegi raamatupidamine tasaarvelduse poolte nõuete ja kohustuste vahel. Töötajale edastati meili teel nõudedokument ja seda ei vaidlustatud ega kinnitatud, töötaja ei esitanud avaldust ka töövaidluskomisjoni kahjunõude tühistamiseks.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 31.05.2019 12:17
imari, Sa oled kokku puutunud selliste töötajatega, kes ei viitsi asju ajada ega kinnipeetud raha tagasi nõuda. Töövaidluskomisjoni pöördudes maksaksite neilt kinnipeetud raha neile tagasi.
Varemalt oli seaduses kirjas, et tööandja võib kinni pidada summa päevade eest, mis jäid töötamata, kuid enam ammu mitte. Nüüd on tõesti nii, et töötaja peab andma oma nõusoleku, et ta tasust kinni peetakse. Kui ta nõusolekut ei anna, peab tööandja nõudma seda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Ettevõtja peab tõendama, et tõepoolest jäi töötaja lahkumise tõttu ettevõttel tulu saamata, mingi tähtajaline töö või projekt tähtajaks lõpetamata vmt.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:kuidas arvutada tööandja tagasiküsitav raha - 31.05.2019 12:27
Vabandust, imari, aga see ei olnud minu arvamus vaid väljavõte tööinspektsiooni peadirektori artiklist, mida sa vist ei lugenud läbi piisava tähelepanelikkusega.
TLS § 78 lõikes 3 on sätestatud need ainsad juhud, millal tööandja võib enda nõudeid töötaja töötasust kinni pidada ilma töötaja nõusolekuta. Need on töötajale makstud ettemaksed ja tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Muudel juhtudel peab tasaarvestamiseks alati olema töötaja nõusolek.
Ka TLS § 74 ei anna tööandjale õigust oma nõudeid ilma töötaja nõusolekuta tasaarveldada. Lõige 3: "Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda (ei võrdu „õigus tasaarvestada ilma nõusolekuta“) kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega (see tähendab juhul, kui töötaja ei ole andnud tasaarvestamiseks nõusolekut), peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.“
Töötaja võib oma süüd küll tunnistada, kuid tööandja peab endale kahju tekitamist siiski tõendama, nagu on kirjas ka riigikohtu otsuses. Kahjunõude esitamine ei ole kahju tõendamine.
See, et sina tead tööandjaid, kes on lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta kinnipidamisi teostanud ja töötajad ei ole enda õiguste eest mis iganes põhjusel seisnud, ei muuda tööandjate sellist käitumist seaduslikuks. Mina tean jällegi juhtumeid, kus töötajad on oma õigustest rohkem teadlikud ja tööandja ebaseadusliku tasaarvestamise vaidlustanud. Ükski neist ei ole oma vaidlust kaotanud.
|
|
|
