Ulla / külaline
|
Osanike õigus - 17.05.2019 14:26
Firmas kaks osanikku, mõlema osa 50%. Üks neist on juhatuse liige, teine pärimise teel osanik (pole juhatuses). Kas tol ainult osanikul on õigus nõuda oma meilile etevõtte aruannete väljavõtteid? Ma olen aru saanud, et tal on õigus väljavõtete ja dokumentidega firma kontoris kohapeal tutvuda aga pole õigus koopiaid endale nõuda. Kuidas arvate, mis oleks õige?
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:Osanike õigus - 17.05.2019 21:36
Osanikel on alati õiguslik alus (põhjendus) tellida juhatuselt raamatupidamise aruandeid ja pangakontode väljavõtteid. Aga saata tuleks need küsijale krüpteeritult .
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Osanike õigus - 18.05.2019 08:59
Osanikul on ainult õigus tutvuda dokumentidega, mis on juba olemas, mitte nõuda nende koopiaid või väljavõtteid.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/02/20/millist-infot-saab-osanik-osauhingult-nouda
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Osanike õigus - 19.05.2019 09:47
Samuti on riigikohus leidnud, et juhatust ei saa kohustada hakata koostama dokumente, mida juhatus muidu koostama ei pea. Kusjuures osanikul ei ole õigust nõuda dokumentide üleandmist talle (nt koopiana), vaid tal on üksnes õigus tutvuda dokumentidega.
Kaks omanikku 50:50, see on täielik patiseis, ummik. Kõik otsused saab ju vastu võtta enamuse nõusolekul. 50:50 peavad mõlemad omanikud olema ühel meelel ja seda kõikides küsimustes. Ainult kohus saab otsustada kumb või milline otsus peale jääb.. Pärimise teel osanikuks saaja ei saa ka kunagi juhatuse liikmeks saada, kui esimene osanik, kes on momendil ainus juhatuse liige, seda ei soovi.
Mõeldes suuremalt, siis näiteks Tallinna Kaubamaja väikeaktsionäril ei tule mõttessegi Kaubamaja juhatuselt minna nõudma igapäevaseid dokumente. Ootab, kuni juhatus teatab aastadividendide maksmisest.
|
|
|
Ulla / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 13:00
Aga mis teha, kui too pärimise teel osanikuks saanu (50%) ei kinnita maj.aasta aruannet? Ühegi vastusega rahul pole jne.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 14:37
OÜ aastaaruande saab Ettevõtlusportaalis kinnitada ja esitada vaid juhatuse liige ja ka ainult üks liige, olgu juhatuse liikmeid kuis iganes palju. Pärimisega saadud osanikul pole praktiliselt üldse otsustusõigust kui teine pool temaga nõus pole. Kui uus osanik pole aastaaruandega rahul, siis ainus võimalus on tal kohtusse pöörduda.
Kahe osanikuga 50:50 ei tasu ealeski kellelgi firmat luua. Liialt palju on lugusid, kus lapsepõlvesõbrad on ühise 50:50 firmaga lõpuks verivaenlasteks muutunud.
|
|
|
Ulla / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 14:50
Sirle, oskad öelda, kas aastaaruande saab siiski esitada või pole see võimalik, kui üks osapool ei kinnita aruannet? Juhatuse liige saab esitada ikka kinnitatud aruande?
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 15:03
Kinnitada ja esitada saab aastaaruande vaid juhatuse liige, kes on äriregistris juhatuse liikmena registreeritud (registrikaardil, varemalt oli nimeks B-kaart). Kas see teine pärimisega osanik on ametlikult juhatuse liige?
Kui ei ole juhatuse liige, ei pääse Ettevõtlusregistrisse, ei saa juhatuse liikmena ka aastaaruannet kinnitada. Juba ammu saab portaalis aruande kinnitada vaid üks juhatuse liige. Mis probleem selle aruandega sel teisel osanikul on?
|
|
|
Ulla / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 15:07
Kinnitamise kohta (ehk esitamise kohta) on kõik selge. Küsimus on selles, kas kõigi osanike poolt kinnitamata (ehk siis heaks kiitmata) aastaaaruannet saab juhatuse liige esitada?
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 15:51
Aastaaruande peab kinnitama osanike poolt. Kui põhikirjas pole mingeid erandeid osanike koosolekust osavõtu määra märgitud, siis saab ehk lugeda osanike koosolekut otsustusvõimeliseks. Aga see teine osanik, kes ei võta osa koosolekust või ei ole nõus aastaaruannet kinnitama, siis on tõesti olemas risk.
Üldiselt ei tohiks anda juhatusele volitust aruande esitamiseks kui otsust vastu võeta.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 15:58
imari kirjutas:
Üldiselt ei tohiks anda juhatusele volitust aruande esitamiseks kui otsust vastu võeta.
Firmas kaks osanikku, mõlema osa 50%. Üks neist on juhatuse liige, teine pärimise teel osanik (pole juhatuses).
Teoreetiliselt peavad absoluutselt igasuguste otsustega olema nõus mõlemad osanikud ja kui ei ole, siis 50:50 puhul oma õiguse taga ajamiseks ainus võimalus on kohtusse minna.
Juhatuse liige on olemas ja ainult juhatuse liige saab aruande portaalis kinnitada oma digiallkirjaga.
Ikkagi, mis sel aastaaruandel siis viga on, millega pärija nõus ei ole? Korrektselt koostatud aruande puhul pole ju esitamisega probleeme?
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 16:04
Ulla kirjutas:
Kinnitamise kohta (ehk esitamise kohta) on kõik selge. Küsimus on selles, kas kõigi osanike poolt kinnitamata (ehk siis heaks kiitmata) aastaaaruannet saab juhatuse liige esitada?
Elu on näidanud, et ka mitme osaniku ja mitme juhatuse liikme puhul ei vormistata enam eraldi pabereid. Kõik otsused tehakse jooksva töö käigus kas e-mailidega või suuliselt. Raamatupidaja teeb aruande valmis, esitab juhatusele ja üks juhatuse liikmetest digiallkirjastab ära.
Kordan veelkord, jah, juhatuse liige üksi saab aruande registrile esitada isegi siis, kui keegi osanikest millegagi nõus ei ole, kuid see peab väga mõjukas põhjus olema, et nõus ei ole. Äkki on aruanne üdini vale?
|
|
|
Ulla / külaline
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 16:21
Ei, aruanne ei ole vale. Siiani kõik korrektne olnud. See uus osanik on finantsis võhik ja arvab, et teda petetakse (vist arvab nii) jms. Ainus lahendus vist auditi ülevaatus tellida? Kas siis saab ka see teine osanik keelduda aruannet kinnitamast? On tal siis kohustus see aruanne kinnitada või võibki "lolli" edasi mängida?
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:Osanike õigus - 21.05.2019 17:39
Vaidlen Sirlele vastu.
Juhatusel ei ole äriseadustikust tulenevalt õigust kinnitada ja esitada aruannet ilma osanike otsuseta. Kui otsust ei tule, siis jääbki aruanne esitamata.
|
|
|
noo / külaline
|
Re:Osanike õigus - 22.05.2019 00:07
imari kirjutas:
Vaidlen Sirlele vastu.
Juhatusel ei ole äriseadustikust tulenevalt õigust kinnitada ja esitada aruannet ilma osanike otsuseta. Kui otsust ei tule, siis jääbki aruanne esitamata.
imari räägib rumalusi.
Antud juhul aga ütleks, et las see teine osanik, kes on juhatuse liige, allkirjastab ja esitab aruande ära. Ja kui see teine osanik ikka jonnida tahab, siis telligu ise audit või mingu kohtusse.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Osanike õigus - 22.05.2019 08:13
ÄS § 179. Aruannete kinnitamine
(2) Juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele.
(3) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud.
(4) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
Seega, Imaril on õigus, kuid kuna osanike otsuse olemasolu keegi ei kontrolli, siis jäetakse see tihtipeale vormistamata. Seaduse järgi toimetades on õigus osanikult, kes oma käitumisega takistab aastaaruande esitamist, nõuda aastaaruande kinnitamise poolt hääletamist kohtu kaudu, sest kui aastaaruanne on koostatud seaduse nõudeid järgides, siis lähtudes hea usu põhimõttest ei ole osanikul õigus keelduda seda kinnitamast. Selle kohta on olemas ka riigikohtu lahend.
Osanikule võiks tema kohustusi selgitada ja samas tema südame rahustamiseks ettevõtte dokumentidega tutvumist võimaldada. Mõnikord tekivadki kahtlused vaid seetõttu, et teine osanik käitub salatsevalt ja nii nagu oleks tegemist ainult tema ettevõttega. See, et üks osanik on ka juhatuses ja teine ei ole, ei tee seda esimest ainuosanikuks. Head suhted 50:50 osanike vahel on mõlema huvides.
|
|
|
Ulla / külaline
|
Re:Osanike õigus - 22.05.2019 08:54
K-le selgituseks, et antud juhul see teine osanik ei tule miskipärast kontorisse selgitusi saama ja dokumente vaatama. Ta nõuab kõike omale meilile. Algselt ka seda tegime, kuid tekkis kahtlus, et ta kellelegi kolmandale neid näitab, siis enam talle meilile midagi ei saada, vaid ootame lahkesti kontorisse. Kahjuks ta ei tule - väidetavalt pole aega. Tõesti ajuvaba olukord.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Osanike õigus - 22.05.2019 10:36
Sellisel juhul peakski teisele osanikule selgitama tema kohustusi. Kui osanik keeldub aastaaruannet kinnitamast ja ettevõte ei saa seda seetõttu registrile esitada, siis võidakse ühingule määrata trahv. Sellega kahjustab osanik otseselt äriühingut ja kohtu kaudu võib nõuda sellise osaniku ühingust väljaarvamist (ÄS § 167).
Ettevõtte dokumendid on konfidentsiaalsed ja osanik neid suvalistele kolmandatele isikutele näidata ei tohi. Ka see on aluseks osaniku väljaarvamiseks, kui dokumendisaladuse rikkumine on tõendatav ja sellega on kahjustatud äriühingu huve.
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:Osanike õigus - 22.05.2019 21:29
noo kirjutas:
imari kirjutas:
Vaidlen Sirlele vastu.
Juhatusel ei ole äriseadustikust tulenevalt õigust kinnitada ja esitada aruannet ilma osanike otsuseta. Kui otsust ei tule, siis jääbki aruanne esitamata.
imari räägib rumalusi.
Antud juhul aga ütleks, et las see teine osanik, kes on juhatuse liige, allkirjastab ja esitab aruande ära. Ja kui see teine osanik ikka jonnida tahab, siis telligu ise audit või mingu kohtusse.
Mis tähendab "mingu kohtusse" ?
imari räägib õigust. Kui kahest osanikust üks ei ole nõus kinnitama majandusaasta aruannet (osanike koosolek pole otsustusvõimeline), siis ei ole antud juhatuse liikmele volitust aruande esitamiseks äriregistrisse.
|
|
|
Sirle / külaline
|
Re:Osanike õigus - 23.05.2019 08:07
Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/128022019010
§ 71. Ettevõtja vastutus
(1) Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.
(2) Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.
Me võimegi siin heietama jääda, kuid juhatusel on kohustus aastaaruanne õigeaegselt esitada, vastasel juhul saab juhatuse liige trahvi, osanikel sellist kohustust ei ole ja ta ka ei vastuta mitte millegi eest.
Tundub, et teine, pärimise teel osanikuks saanu on paranoiline, kes asjast ise midagi ei jaga, üksnes kahtlustab. Ise pole firmat loonud ega vedanud, tasuta saanud, kuid mida ta konkreetselt taga ajab? Riigikohtu lahend on olemas, ettevõttesiseseid dokumente välja ei anta, nendega võib tutvuda kohapeal või kokkulepitud kohas. Teisele osanikule ei pea esitama, kätte andma, mitte midagi muud, mis riiklikesse kanalitesse edastatakse, st aastaaruande. 50-50 puhul ei saa see teine osanik nõuda ka audiitorkontrolli, kui esimene osanik ei soovi raha tuulde loopida. Kui ettevõttet ei ole kahjustatud jääks see teine osanik ka kohtus kaotajaks ning maksaks kõik riigilõivud ja kohtukulud.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Osanike õigus - 23.05.2019 10:48
Sirle, sa ajad praegu rumalat juttu. Register ei saa juhatuse liiget trahvida selle eest, et too ei ole seadust rikkudes registrile kinnitamata aastaaruannet esitanud. Samas on juhatuse liige kohustatud täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. See tähendab, et kui ta näeb, et osanike suutmatuse tõttu aastaaruannet kinnitada võib see jääda seadusega kehtestatud tähtajaks esitamata, siis on tema kui ettevõtte esindaja õigus ja ka kohustus nõuda osanikelt aastaaruande kinnitamist kasvõi kohtu kaudu. Kui ta on seda teinud, siis vabaneb tema juhatuse liikmena vastutusest.
Kahjuks on tihtipeale aga nii, et seesama juhatuse liige, kes nn trahvihirmus kinnitamata aastaaruande registrile esitab, maksab südamerahuga osanikele dividende sellesama kinnitamata aastaaruande alusel. Missugune trahv teda küll selleks sunnib?
|
|
|
imari / Moderaator
Postitusi: 972
|
Re:Osanike õigus - 23.05.2019 18:28
Külaline K ei ole kursis äriseadustikus toodud juhatuse liikme õiguste ja kohustustega.
Juhatuse liige ei saa esitada mingeid nõudeid aruande kinnitamise kohta. Veel vähem pöörduda kohtusse sellise nõude tuvastamiseks.
Kui omanikud ei kinnita aruannet, siis juhatusel pole seaduslikku õigust ega kohustust aruanne registrile esitada.
Küll aga on juhatusel õigus tellida audit atesteeritud audiitorilt ja selle edastamiseks omanikele seisukoha võtmiseks.
|
|
|
K. / külaline
|
Re:Osanike õigus - 23.05.2019 21:17
Olen ikka natuke kursis küll.
ÄS § 187. Juhatuse liikmete vastutus
(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
See tähendab, et kui juhatuse liige näeb, et osanike tegevuse või tegevusetuse tõttu võib äriühingule tekkida kahju, siis peab ta kahju vältimiseks vastavad meetmed tarvitusele võtma. Kui ta seda ei tee ja lihtsalt käed rüpes ootama jääb, siis on ta oma otseseid kohustusi rikkunud ja vastutab tekitatud kahju eest. See aga ei tähenda, et juhatuse liige vastutuse hirmus võiks omakorda seadust rikkuda ja registrile kinnitamata aastaaruande esitada.
Kui selle kinnitamata, kuid registrile esitatud aastaaruande alusel makstakse veel osanikele dividende, siis on juhatuse liige veelgi enam seadust rikkunud, eriti kui sellega saavad kahjustada ka ettevõtte võlausaldajate huvid..
ÄS § 157. Väljamaksete tegemine
(1) Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
ÄS § 158. Ebaseadusliku väljamakse tagastamine
(1) Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.
(6) Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud osanikuga.
Juhatusel ei ole õigust iseendale auditit tellida. Kuna auditi käigus ei kontrollita mitte ainult raamatupidamiskannete õigsust, vaid ka juhatuse tegevust, siis tekiks siin huvide konflikt. Audiitori valimine kuulub ikka ainult osanike pädevusse.
ÄS § 168. Osanike pädevus
(1) Osanike pädevusse kuulub:
7) audiitori valimine;
Kui siin eelnevalt mainiti, et pärimise teel osanikuks saanud ei saa auditit nõuda, kuna otsuseks on vaja ka teise osaniku nõusolekut, siis äriseadustik annab mõjuvatel põhjustel võimaluse nõuda auditi asemel erikontrolli läbiviimist.
ÄS § 191. Erikontroll
(1) Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.
(2) Kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed.
|
|
|
