Ehkki äriseadus välistab miinuses omakapitaliga firma eksistentsi, tegutsevad need ettevõtted ka aastaid pärast äriregistri hoiatust trahvide ja muude sanktsioonideta.
Ariko MG-le on audiitor kaks aastat – 2001. ja 2002. aastal – teinud märkuse, et firma peaks omakapitali suurendama või siis tegevuse lõpetama, kuid seni ei ole firma juhtkond suutnud miinust likvideerida.
Ariko MG juhi Kalev Petti sõnul ei ole nende 67 000kroonine miinus 2,5 miljoni kroonise käibe juures märkimisväärne ega sisuline probleem. “Oleme end lasknud regulaarselt auditeerida, et pilt osapooltele ja huvitatutele selge oleks, kuigi auditeerimiskohustust meil tegelikult pole,” märkis Petti.
Päriselt ei ole negatiivne omakapital ettevõttel veel kaetud, kuigi miinus on vähenenud, mistõttu audiitori märkus püsib. Ka otsust reinvesteerimise suhtes pole praeguseks veel tehtud.
“Kui me reinvesteerimise otsuse teeme, siis selle summa juures pole kaasinvestoreid vaja otsida, sellega saavad ka praegused omanikud hakkama,” märkis Petti.
Kuna osakapital pole Ariko MGs suur, siis pole ka põhikapitali miinus rahaliselt suur ega takista Petti hinnangul oluliselt igapäevast tööd. Äriregistrile on ka vastav selgitus saadetud.
“Firma likvideerimist lähemas tulevikus plaanis pole ja omakapital viiakse kindlasti vajalikule tasemele,” kinnitas Pett.
Investeerimismahukatel ettevõtetel suurem oht sattuda omakapitaliga miinusesse. Ka negatiivse omakapitaliga Onix Invest teenis 2002. aastal kahjumit seetõttu, et ostis aktiivselt kokku kinnistuid. Omanike väitel on see kinnisvarafirmade spetsiifika, et perioodil, kui ostetakse kokku kinnisvara, läheb omakapital ajutiselt miinusesse.
Omanikke esindava Advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaadi Mikk Lõhmuse sõnul on tänaseks miinus likvideeritud. “Elame paremini kui kunagi varem,” kommenteeris Lõhmus Onix Investi võimalikke makseraskusi ettevõtte juhtide asemel. Lõhmuse sõnul on ettevõtte bilanss hetkel 22 miljoni krooniga kasumis ning plussis lõppes ka möödunud aasta. Onix Investi käivet ja mulluseid majandustulemusi Lõhmus ei avalikustanud.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorovi sõnul on negatiivse omakapitaliga äriühingute korralekutsumine eeskätt äriregistri ülesanne. Tallinna linnakohtu registrite osakond on teinud Ariko MG-le 2002. aastal ettekirjutuse puuduste likvideerimiseks, kuid seni puudused püsivad.
Tallinna linnakohtu registriosakonna kantseleijuhataja Silvi Kalmet kinnitas Äripäevale, et nad kontrollivad pidevalt ettevõtete aastaaruandeid ja 2002. aasta aruannete kontroll pole lõppenud. “Mõned miinuses omakapitaliga ettevõtted ikka jäävad, sest me ei jõua kõiki kontrollida,” märkis Kalmet.
Justiitsministeeriumi registrite osakonnast öeldi Äripäevale, et sellises olukorras peab register saatma hoiatuse ja kui firma puudusi ei kõrvalda, rakendatakse trahve, mis võivad olla kuni 400 päevapalga suurused. Ariko MG ei ole ühtegi trahvi saanud, hoiatusigi on vaid üks.
Sellisel äriühingul ei ole õigust tegutsemiseks
Kaili Siilak, OĂś Pearu jurist:
Äriseadustikuga on osanikele-aktsionäridele pandud kohustus teatud meetmete tarvituselevõtmiseks äriühingu vara vähenemisel alla nõutavat suurust. Omanikel on võimalus teha täiendavaid sissemakseid, muuta kapitali suurust või alustada ühingu ühinemist, jagunemist või ümberkujundamist.
Seega ühing, mille omakapital on aastaid miinuses, ei tohi enam tegutseda. Tuleb otsustada äriühingu lõpetamine või pankrotiavalduse esitamine. Maksejõuetuse puhul peavad juhatuse liikmed arvestama, et neil on pankrotiavalduse esitamise kohustus, olenemata osanike või üldkoosoleku vastava otsuse puudumisest.
Kui äriühing ei ole tegevuse lõpetamist algatanud, on äriregister kohustatud tegema ühingule registrist kustutamise hoiatuse, avaldades vastava teate ka Ametlikes Teadaannetes. Kui hoiatuse tegemisele järgneva nelja kuu jooksul ei ole registrile esitatud andmeid vara olemasolu kohta ega võetud tarvitusele ettenähtud abinõusid, kustutatakse äriühing registrist. Seda aga vaid juhul, kui sama aja jooksul ei ole võlausaldajad või maksuamet äriühingu vastu nõudeid esitanud. Nõuete ilmnemisel otsustab register sundlõpetamise.
Äriühing, kelle netovara ei vasta nõuetele, selgub tema aastaaruande kontrollimisel. Tegelikkuses ei ole selles midagi ainulaadset, et taolised äriühingud ikka edasi tegutsevad, kuna äriregister üldiselt ei kiirusta sundlõpetamisega, sest eeldatakse, et see on eelkõige äriühingu omanike, mitte riigi huvi. Samas on registripoolne järelevalve loodud äriühingu võlausaldajate kaitseks, kuid ettenähtud kaitsemehhanism ei toimi.
E D A - L I I S K A N N - M E R I K E L E E S
Powered by AkoComment 2.0! |
