Ühendusesisene automaatne käibemaksuarvestus ja kaubavoogude jälgimine ühenduse sees nõuab ettevõtetelt uue majandustarkvara kasutuselevõtmist.
1. maist ei pea Eesti ettevõtted ühendusesisest kaubavahetust enam tollis deklareerima, selle asemel esitatakse maksuametile käibedeklaratsiooni lisana kord kvartalis ühendusesisese kaubakäibe aruanne.
Ettevõtjal on oluline kontrollida, kas tema tarkvara võimaldab automaatset käibemaksuarvestust ja aruandlust, mis on seotud ühendusesisese kaubakäibega. Süsteem peab võimaldama:
- luua kliendi juurde automaatne seos õigete käibemaksukoodidega
- sisestada vajalikud sisend- ja väljundkäibemaksumäärad
- sisestada ostja käibemaksukohustuslase number ja riik
- ühendusesisese kaubakäibe aruande efektiivseks koostamiseks koguda automaatselt info, kui palju on müüdud kaupade väärtus ostja lõikes, lisades ostja riigi tunnus, ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja kolmnurkkaubanduse puhul kolmnurkkaubanduse väärtus
- seadistada arve väljaprint vastavaks uutele nõuetele.
Need nõuded näevad ette kohustust esitada ostja käibemaksukohustuslase number ja kolmnurkkaubanduse puhul teha vastav märge.
Firmad, kelle kaubavahetuskäive ELi-siseselt ületab ühte miljonit Eesti krooni, peavad hakkama statistikaametile esitama alates 10. juunist 2004 Intrastati aruannet ehk infot kauba väljamineku kohta EÜ riikidesse riikide lõikes ja kauba sissetuleku kohta EÜ riikidest riikide lõikes.
Alates 2005. aastast on Euroopa Ühenduse väärtpaberiturgudel noteeritud ettevõtted kohustatud koostama raamatupidamisaruandluse vastavalt IASile (International Accounting Standards). Eesmärk on, et nii investorid kui kreeditorid saaksid standardse, arusaadava ja ühese ülevaate ettevõtte majanduslikust positsioonist. Kui ema- ja tütarettevõtted erinevates riikides adopteerivad IASi, tekib lokaalsete ja kaugemate riikide raamatupidamisarvestusprintsiipide ühtivus. Eestis ja teistes Balti riikides kehtiv kohalik raamatupidamisstandard ühildub IASi nõudmistega.
Aruandluse lihtsustamiseks on kindlasti vajalik ühene integreeritud majandustarkvara baas, mis võimaldab hoida ühes kohas ettevõtte ja tütarettevõtete info, vormistada koondaruandeid vastavalt IASile, n-ö puurimine konsolideeritud väärtustest algtehinguni ja vastav analüüsimehhanism.
IASi kasutuselevõtul arvesta:
kas praegune tarkvara võimaldab finantsandmete jälgimist ja aruandlust viisil, mis rahuldab paralleelselt nii kohalikke kui IASi arvestusprintsiipe
kas praegune tarkvara võimaldab täita vaid kohalike riigiametite nõudmisi või saab tarkvara baasil kätte detailsed IASi nõutud finantsandmed
kas praegune tarkvara on piisavalt paindlik, et vajadusel muuta olemasolevat kontoplaani
kas praegune tarkvara on piisavalt paindlik, et vajadusel lisada süsteemile täiendavaid analüüsikriteeriume finantsaruandluse koostamiseks.
Allikad: Hanna Dunning, Jelena Abaimova
H A N N A D U N N I N G - J E L E N A A B A I M O V A
Oracle Baltics vanemkonsultant, Oracle Baltics peakonsultant
