|
Kohus arutas Diveci ümbrikupalkade asja |
|
|
|
|
reede, 21 november 2003
Allikas:
Äripäev
|
Tallinna linnakohtus jätkus eile ümbrikupalga maksmises süüdistatavate Erik Vallaste ja Priiten Tamme süüasja arutamine.
Enam kui kümnest tunnistajast oli kohtusse tulnud neli, kes olid kõik erinevatel ajaperioodidel töötanud Divecis või selle sidusettevõttes.
Põhjuseks Divecis rahaasju määranud Erik Vallastele ja Priiten Tammele esitatud kriminaalsüüdistus, et nad olid aastail 1996–1999 maksnud Diveci töötajaile lisaks nn ametlikule palgale ka ümbrikupalka.
Aastal 1997 Divecis kodulehe koostajana töötanud T. L. ütles kohtule, et tema palk oli vastavalt sõlmitud lepingule 1300 krooni. Ta küll kinnitas, et üheaegselt Diveciga sõlmitud lepinguga oli ta kirjutanud alla veel teiselegi lepingule välisfirmaga Internet Service, mille kohaselt ta pidi saama katseajal 3900 ja hiljem 5900 krooni kuus, kuid samas väitis, et selle teise lepingu järgi ei saanud ta sentigi.
Internet Service’i lepingule alla kirjutanud Andrew Preveryt ei olnud tunnistaja oma ihusilmaga näinud. “Ilmselt pidin välisfirmaga sõlmitud lepingu alusel tegema ka ingliskeelse kodulehe, aga seda ma ei teinud. Ma ei täitnud lepingut ja seetõttu mulle ilmselt ka ei makstud,” ütles T. L.
Aastail 1997–1999 Divecis konsultandi assistendina töötanud E. A. ütles samuti, et tema sai palka üksnes Diveciga sõlmitud lepingu alusel – 1300 krooni kuus. Temagi oli samaaegselt sõlminud lepingu välisfirmaga, kuid ka E. A. kinnitas kohtule, et selle põhjal ei makstud talle sentigi. Ehkki lepingu kohaselt oleks ta pidanud välisfirmast saama üle 2900 krooni kuus.
Üks töötaja tunnistas ümbriku saamist
Neljast tunnistajast vaid üks, aastal 1998 Divecis lühikest aega sekretärina töötanud L. K. tunnistas, et tema sai kuus kätte 400 krooni, ehkki Diveciga sõlmitud lepingu kohaselt oli tema palk samuti 1300 krooni. Oma palgaraha sai ta kätte ümbrikus.
Aastail 1993–1996 Divecis pearaamatupidajana töötanud Toomas Kaarelson teenis enda sõnul algul 300 krooni kuus, hiljem aga, tänu töötasu pidevalt tõusule 2000 krooni ringis.
“Tegelesin ainult Diveci kui Eesti firma raamatupidamisega,” ütles Kaarelson. “Mina koostasin palgalehed ja andsin need Vallaste ja vahel ka Tamme kätte, sest seifi võti oli nende käes. Vallaste töötas Divecis konsultandina. Raha panid ümbrikusse ja jagasid inimestele nemad. Vahel võisin ka mina seda teha.”
Kaarelsoni väitel olid kõigilt palgalehe järgi väljamakstud summadelt maksud tasutud.
Kohtu küsimusele, kas ümbrikes olid vaid palgalehel kajastatud summad, vastas Kaarelson: “Ma ei saa seda kategooriliselt kinnitada.”
Sellega eilne kohtuistung piirduski. Kohtuistung jätkub juba uuel aastal, 6. veebruaril. Kohtunik Eha Popova viitas vajadusele oodata ära riigikohtu üldkogu otsus, mis otsapidi puudutab ka käesolevat kohtuprotsessi.
Nimelt tuleb riigikohtu üldkogul otsustada, kas kriminaalasja arutamisel on üldkohus ise pädev tuvastama maksuseaduse rikkumist või peab seda olema eelnevalt teinud halduskohus.
P E E T E R R A I D L A
Powered by AkoComment 2.0! |
