Kuna enamik ettevõtete juhatuse liikmeid tegutseb töölepingu, mitte seaduses nõutud juhatuse liikme lepingu alusel, pole neil vaidluste korral ennast kaitstes millelegi toetuda.
Paljud ettevõtete omanikud ja nende juhatusse valitud inimesed ei ole endale teadvustanud, et sellel ametikohal töötamiseks töölepingu seadus ei kehti. Seetõttu ei ole sageli jõudu ka sõlmitud töölepingul ja seal fikseeritud lubadustel.
Probleemid saabuvad enamjaolt siis, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi. Kohe tekivad küsimused, kas lepingu lõpetamisest peaks ette teatama, kas seda tuleks põhjendada, kas tal on õigus saada hüvitusi ja puhkusekompensatsiooni. Äriseadustiku kohaselt võib ju juhatuse liikme tagasi kutsuda ilma ette teatamata, põhjendusi esitamata ja hüvitisi maksmata. Lahkujale halva üllatusena võibki ta tõenäoliselt kõigest sellest ilma jääda ning sõdimiseks polegi seaduslikku alust.
Advokaadibüroo Sorainen juristi Karin Madissoni sõnul on töölepingu seaduses öeldud, et töösuheteks selle seaduse mõttes ei ole ettevõtte ja selle juhtorganite suhted. Järelikult tuleb sellel ametikohal sõlmida hoopis juhatuse liikme leping võlaõigusseaduse ja tsiviilõigusseaduse alusel.
Madisson ütles, et praktikas on tihti juhtumeid, kus inimesega on sõlmitud tööleping ja hiljem valitakse ta juhatusse. Uut lepingut temaga ei sõlmita, sest arvatakse, et see on juba olemas ja ka tööülesanded pole eriti muutunud, näiteks direktoril. “Kohtud ütlevad, et sellest hetkest, kui ta andis nõusoleku asuda juhatusse, loetakse tema tööleping poolte kokkuleppel lõppenuks,” rääkis Madisson. Põhimõtteliselt pole tal siis ka juhatusest taandamise korral ette nähtud nelja kuu hüvitist.
Kui teadmatusest tegutsetakse töölepingu alusel ja juhatuse liikme lepingut pole, öeldakse, et viimane on sõlmitud suuliselt. Raskeks läheb vaid tõendamine, et mis tingimustel. “Sellisel juhul võib õigustühine tööleping vaid aidata tõlgendada suulise lepingu tingimusi,” lausus Madisson. “Töölepingutes on aga väga sageli kirjas, et leping lõpetatakse vastavalt töölepinguseadusele või on muid viiteid sellele. Need on aga juhatuse liikmele juba täiesti mitte kohalduvad ja ei tule suulisele lepingule üle.”
Lincona Põrandakeskuse juhatuse liige Rain Vainik tunnistas, et tema ei olnud sellest teemast üldse teadlik. “Kui see nii on, siis olete küll suure asja peale sattunud. Tänud, et sellele viitasite,” lausus ta. Ise juhatuse liikmena töötades Vainik oma õigustühises töölepingus ohtu ei näe, sest on ka ettevõtte omanik. Küll aga tuleb nüüd tütarettevõtete juhatuse liikmetega sõlmitud kokkulepped teadlikuma pilguga üle vaadata, märkis ta.
Juhatuse liikmega tehingu tegemine
Juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik aktsiaseltsi nõukogu või osaühingu osanike otsus. Otsuses peab olema selgesõnaline otsus tehingu tegemiseks, tehingu tingimuste määramiseks (eraldi peab olema välja toodud tasu suurus ja maksmise kord (ÄS prg 180 lg 7 ja prg 314) ning olema määratud äriühingu esindaja.
Juhul kui juhatuse liikmega on tehtud tehing, mille kohta ei ole olemas nõukogu/osanike otsust, siis on tegemist tühise tehinguga.
Kui juhatuse liige annab nõusoleku olla valitud juhatuse liikmeks ja ta valitakse juhatusse, siis on tekkinud tema ja äriühingu vahel võlasuhe, VÕS prg 2 lg 1 (sõlmitud on leping). Tegemist on vastastikuste õiguste ja kohustustega, mis on määratletud erinevates seadustes. Sellised õigused ja kohustused ongi juhatuse lepingu sisuks ja tegemist võib olla suulise juhatuse liikme lepinguga.
Töölepingu seaduse kohaselt ei ole töösuheteks töölepingu seaduse mõttes äriühingu ja selle juhtorganite vahelised suhted. Seega, juhatuse ja nõukogu liikmete lepingud äriühingutega ei ole töölepingud. Juhatuse liikme lepingutel ei ole kohaldatav töölepinguseadus isegi mitte analoogia alusel.
Töötamist juhatuse liikmena ei kanta tööraamatusse.
Pärast võlaõigusseaduse jõustumist ei tuleks juhatuse liikmetega lepingute sõlmimisel lähtuda VÕS sisalduvast töövõtulepingu sätetest, vaid hoopis käsunduslepingu sätetest.
Juhatuse liikme leping võiks vaidluste ennetamiseks reguleerida pädevus ja tööülesanded, isiku omadustega seonduva, tasu ja kulude hüvitamise, tööaja ja puhkuse, töö täitmise koha, töövahendid, soodustused, vastutuse, konkurentsikeelu, ärisaladuse hoidmise kohustuse, intellektuaalse omandiga seotud küsimused, lepingu lõpetamise tingimused.
Juhatuse liikmel makstavate hüvitiste/kompensatsiooni suurus tuleb määrata nõukogu otsusega.
Allikas: Advokaadibüroo Sorainen
S I L V A M ä N N I K
Powered by AkoComment 2.0! |
