Kavandatavad äriseadustiku muudatused kohustavad ettevõtete omanikke hüvitama võlausaldajate nõudeid osaliselt ka oma isiklikust varast, trotsides maailmas üldlevinud piiratud vastutuse põhimõtet.
Palavate suvepäevade varjus on justiitsministeeriumi seinte vahel valmis saanud paks äriseadustiku muutmise eelnõu. Lisaks veel paarisajale muudatusele asutakse sellega muutma nii Euroopas kui ka enamikus maailmas aktsepteeritud põhimõtet laialt levinud ettevõtlusliikide omanike piiratud vastutusest. Seega ei pea raskustesse sattunud osaühingute ja aktsiaseltside võlausaldajad piirduma vaid ettevõttele nõude esitamisega, vaid võivad teha seda teatud tingimustel ka ettevõtete omanikele.
Võimalus minna ettevõtte omaniku isikliku vara kallale nähakse näiteks ette siis, kui osanikule on tehtud alusetu väljamakse, aga viimaselt ei õnnestu seda tagasi saada. Siis vastutavad seaduseelnõu kohaselt tagastamise eest teised osanikud vastavalt nende osade nimiväärtusele. Uue punktina on seadusesse sisse toodud klausel, et sellised nõuded võib otse omanikule esitada mitte ainult äriühing ise, vaid ka osaühingu ja aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada ettevõtte vara arvel.
Kaubanduskoja majanduspoliitika õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul jääb teiste osanike vastutuse alus ja ulatus selgusetuks. “Vastutama peaks ikkagi see, kelle süül ebaseaduslik väljamakse tehti ning kui vastutus jaguneb, kohaldada solidaarse vastutuse põhimõtet,” lausus ta. Miks peaks see osanik, kes näiteks alusetu väljamakse otsusele vastu oli, vastutama samamoodi kui need, kelle süül selline väljamakse tehti, küsis ta. “Paljude ettevõtjate hinnangul, kellega me oleme suhelnud, kaob sellise seadusega igasugune soov Eestis ettevõtlusega tegeleda,” vahendas Teder. “Sellega taganetakse äriõiguse senistest aluspõhimõtetest ja piiratud vastutuse kontseptsioonist.”
Eelnõuga karmistatakse oluliselt ka osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmete vastutust, minnes ka osaliselt kummaliste sammudeni. Näiteks ei vabane juhatuse liige vastutusest ka siis, kui ta tegutses vastavalt osanike või nõukogu otsusele. “Sellega ei saa absoluutselt nõus olla, see on vastuolus igasuguse äriõigusega,” lausus Teder. “Eiratakse vastutuse üldaluseid ja ei arvestata loomulikku majandusriski.” Liiale on Tederi sõnul mindud ka punktis, mis ütleb, et kui ettevõtte majanduslik olukord halveneb, võib juhatuse liikme tasusid alandada sõltumata lepingus kokku lepitust. “Siin on tegu lepingu osapoolte võrdse kohtlemise ränga rikkumisega,” kommenteeris ta. “Pealegi on nõukogu liikmetel on niigi võimalus igal ajal juhatuse liige tagasi kutsuda. Nii kaob juhatuse liikmel motivatsioon üldse tegeleda ettevõtte majandusliku olukorra parandamisega.”
Ka Eesti Tööandjate Keskliidu juristi Renno Mägi sõnul riivab osaühingu poolt juhatuse liikme tasu ühepoolne vähendamine oluliselt viimase õiguskindlust. “Osaühingu majanduslik seis ei saa olla aluseks juhatuse liikme tasu vähendamiseks. Sellise loogika edasiarendamisel võiks tööandja ühepoolselt vähendada ka töölepingu alusel töötava direktori palka,” märkis ta. “Absurdne on anda ka osaühingu võlausaldajatele nõudeõigus juhatuse liikme vastu, kui viimane on tegutsenud vastavalt osanike või nõukogu otsusele. Nõudeõigus juhatuse liikme vastu on aktsepteeritav üksnes juhul, kui viimane on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju. Eelnõu selline muutmine seab juhatuse liikmed põhjendamatult halvemasse olukorda ja võib suurendada tankistide kasutamist.”
ASi E&V Foils omaniku ja juhi Vaiko Vooremaa sõnul ei tule talle äärmuslikud seadusemuudatused üllatusena. “See on ju nii tüüpiline Eesti Vabariigis, et kui mingi asja teostamine tundub võimatu, minnakse kõige nõrgema kallale,” lausu ta. Ka võlausaldaja positsioonilt, kelle õigusi seadusega kaitsta püütakse, väitis Vooremaa, et äritegevuses on loomulik, et risk on mõlemapoolne. “Riskib nii see, kes annab, kui ka see, kes võtab,” ei pea ta piiratud vastutuse põhimõtte kallale minekut põhjendatuks.
___________________________
Justiitsministeeriumist ei õnnestunud Äripäeval reedel kommentaari saada. Eelnõu seletuskiri toonitab muudatuste põhjustena vajadust parandada võlausaldajate ja väikeaktsionäride kaitset.
1) § 158
(1) Kui osanikule* on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.
(3) Kui osanikult ei õnnestu alusetut väljamakset tagasi saada ja tagastamine on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad tagastamise eest teised osanikud vastavalt nende osade nimiväärtustele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 3 nimetatud nõude võib esitada ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel.
Seletuskiri: Muudatustega täpsustatakse osanikule tehtud ebaseaduslike maksete tagastamise korda, kaitsmaks eelkõige osaühingu võlausaldajate huvisid. Väljamaksete tagastamise osas võrdsustatakse ebaseaduslikud dividendid muude alusetute maksetega.
Väljapakutud redaktsioon ei nõua tagastamisnõude eeldusena üldjuhul osanikupoolset teadlikkust dividendimakse ebaseaduslikkusest. Lisaks võimaldab lõige 3 ebaseadusliku väljamakse tagastamist nõuda ka osaühingu võlausaldajatel.
2) § 187
(6) Kui kahju hüvitamine on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei vabane juhatuse liige vastutusest, kui ta tegutses vastavalt osanike või nõukogu otsusele.
Seletuskiri: lõikes 6 sisalduv põhimõte on mõeldud võlausaldajate huvide kaitseks.3) § 1801. Juhatuse liikme tasustamine
3) § 1801. Juhatuse liikme tasustamine
(2) Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude või muude hüvede edasimaksmine oleks ühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing tasusid ja muid hüvesid vastavalt alandada, sõltumata lepingus kokku lepitust.
Seletuskiri: Sättes rõhutatakse põhimõtet, mille kohaselt juhatuse liikmele makstav tasu koos muude hüvedega peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Osaühingu majandusliku olukorra olulise halvenemise korral antakse osaühingule võimalus juhatuse liikme tasu või muid hüvesid (mh eripensioni) vähendada, säilitamaks mõistlikke proportsioone selle tasu ning osaühingu majandusliku olukorra vahel. Juhatuse liikmele antakse tasu vähendamise puhuks õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.
* sama kehtib ka aktsionäri kohta kontseptsioonist.
Allikas: Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri
Powered by AkoComment 2.0! |
