Maksuametnikud uurivad andmebaasidest maksumaksjate isiklikku elu puudutavaid andmeid, sest enamikul neist on andmetele vabam ligipääs kui otseseks tööks tarvis.
68 ametnikku hõlmava pilootkontrolli käigus selgus, et osa maksuametnikke vaatab andmebaasidest oma töösse mitte puutuvaid andmeid. “Kui andmed on olemas, siis see ei tähenda veel, et me võime andmeid vaadata, mil süda lustib,” lausus maksuameti siseauditi osakonna juht Rainer Osanik.
Üks maksuametnik põhjendas andmebaasis klikkimist huviga oma naabrinaise palga vastu ning teine vajadusega teada, kui vanad on maksuameti kliendid. Vaadati ka, miks tuttavad ei ole veel tulumaksu tagasi saanud, töökaaslaste sünnipäevi ning sugulaste maksuinfot.
IMG Konsultant juhatuse esimehe Ardo Ojasalu sõnul on kontroll igati õigustatud ja tervitatav, kuid lisas: “Kui kuulen nüüd, et maksuametnikud kolavad andmebaasis isiklikes huvides, siis Sõerd (maksuameti peadirektor – toim.) valetas.” Ojasalu pidas silmas esmaspäevase Äripäeva arvamuskülgedel ilmunud Aivar Sõerdi kaastööd, kus viimane kinnitas, et maksuametnikud ei kuritarvita oma ametipositsiooni.
Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Ants Veetõusme avaldas arvamust, et maksuametnikud ei anna siiani aru, et neid võidakse süsteemi seest kontrollida. Ehkki maksumaksja võib oma õigusi kaitsta kohtus, siis Veetõusme sõnul maksumaksjad tavaliselt ei kaeba privaatse info kuritarvitajaid kohtusse.
“Suuline või kirjalik noomitus on ilus asi, kuid ei mõju nii nagu tulemuspalgast ilmajätmine. Siis ametnik tunneb seda oma rahakotis ning ei lähe rohkem vaatama, mis naabrinaine teenib,” lisas Veetõusme.
Lisaks kirjeldatud juhtumitele võib maksuameti uueks patuoinaks võib saada ka keegi viiest ametnikust, kelle kohta uurimine alles käib. Esmaspäeval puudus maksuametil info, kas raamatupidajana töötanud ja praegu Maksupettuste Uurimise Keskuses (MUK) tunnistusi andev maksuametnik oli endaga seotud ettevõtete pettustest teadlik. Ka ei osatud öelda, mitme miljoni kroonini ahelpettus kasvab. Ülejäänud nelja ametnikku kahtlustatakse samuti salaja raamatupidamisteenuse osutamises.
Varasematest juhtumitest on praegugi MUKis uurimisel ligi kolme aasta eest altkäemaksu võtnud ja seejärel vallandatud Tallinna juriidiliste isikute maksuameti endise maksude talitluse juhataja Jana Kitter, tema töökaaslased Gerli Soopõld ja Tajo Kadajas on süü üles tunnistanud. Rahapesu andmebüroo vihje põhjal maksuametist 14,4 mln kroonisena MUKi läinud Kitteri maksupettus on tänaseks paisunud ligi 20 mln kroonini. Seejuures nõuab kapo Kitterilt, Soopõllult ja Kadajaselt ligi 6 mln kroonise riigile tekitatud kahju hüvitamist. Kõigi nende ülemus, Tallinna juriidiliste isikute maksuameti endine juht Aivar Sool pääses puhta poisina. Maksuamet leidis küll dokumendi, kuhu Sool oli oma käega peale kirjutanud “Kiire!” ja mille alusel amet tagastas petturile käibemaksu, kuid ei suutnud tõestada korruptsiooni. Sool helistas enda alluvale osakonnajuhatajale ja uuris, kas käibemaks on ikka kiirelt tagastatud või mitte, kuid maksuamet telefonikõnesid ei lindista.
Maksuamet võib vahelejääjad vallandada
Tänavu käivitunud regulaarse enesepuhastuse käigus soovitab maksuamet andmebaaside väärkasutusega vahele jäänud ametnikel mitte unistada tulemustasust, halvimal juhul ootab neid vallandamine.
Igas kvartalis kontrollitakse 5% juhuslikult valitud maksuametnike andmebaasikasutust ning viie aasta jooksul kõiki maksuameti töötajaid. Maksuameti IT-süsteemiga ühendatavas tolliametis üldist andmebaaside kasutuse kontrolli siiani tehtud ei ole, sest pole tuvastatud oluliste andmete lekkimist eraettevõtlusse või ajakirjandusse.
Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik ütles eile, et andmebaasi kuritarvitamisega vahele jääv ametnik saab karistada, sõltuvalt asjaoludest alates noomitusest vallandamiseni. Kuriteokahtluse korral edastab maksuamet materjalid kriminaalasja algatamiseks. “Tulemustasu maksmine on taolisel juhul välistatud,” selgitas Kivistik.
Kivistik avaldas arvamust, et põhjalik sisekontroll ebaausate ametnike leidmiseks on loomulik. “Teades meie siseauditi head taset pole põhjust arvata, et ametnikkond seetõttu põhjendamatuid vintsutusi peaks taluma või oleks pideva hirmu all,” lausus Kivistik. “Ausalt oma tööd tegeval ametnikul pole põhjust midagi karta.”
Maksuameti siseauditi juhi Rainer Osaniku sõnul pole välistatud, et maksuameti ligi 1300 töötajast keegi salaja leivakõrvast teenib või altkäemaksu võtab, sest lihtsamate ametnike palk jääb alla Eesti keskmise. Oma riski lisavad sadadesse tuhandetesse ja miljonitesse kroonidesse küündivad maksuettekirjutused.
Revidendi keskmine brutopalk on praegu 6735 krooni, millele lisandub 1200–1500 krooni tulemuspalka kuus. Inspektorite ja andmesisestajate keskmine palk jäi tunduvalt alla selle, kõikudes asutuste ning piirkondade lõikes.
2003. aasta mais-juunis esitasid maksuametnikud kokku 1286 majanduslike huvide deklaratsiooni. Maksuameti keskasutuse keskmise töötaja majanduslikud huvid piirdusid kaasomandis korteri ning mõnel juhul ka väikese põllu- või elamumaaga. Keskmine maksutöötaja omas pensionifondi osakuid ning krediitkaarti, kuid auto, väärtpaberid, võlad jne enamasti puudusid. Või kui, siis kuulus auto liisingufirmale, maksti eluaseme- või õppelaenu, käendati abikaasa või laste laene ning teeniti loengute pidamisest ja artiklite kirjutamisest.
Anne Oja
Powered by AkoComment 2.0! |
