|
Juhatuse liikmega tehakse leping |
|
|
|
|
esmaspäev, 14 aprill 2003
Allikas:
Äripäev
|
Kuigi äriseadustikust ei tulene üheselt kohustust sõlmida juhatuse liikmega kirjalik leping, on viimasel ajal sellised lepingud praktikas üha enam levinud.
Peab teadma, et selleks ei saa olla tööleping, sest töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi, so äriühingu juhatuse liikme suhtele äriühinguga.
Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, mille sisu osas täpsem seadusandlik regulatsioon puudub, mistõttu sellekohastel lepingutel kasutatakse mitmesuguseid nimetusi, neist enamlevinud: ameti-, juhatuse liikme leping või lihtsalt leping. Juhatuse liikmega lepingute sõlmimise otsustamine on äriühingu nõukogu pädevuses, kes määrab ka tehingu tingimused ning äriühingu esindaja selles tehingus. Tavapäraselt sõlmib lepinguid nõukogu otsuse alusel nõukogu esimees.
Osaühingu regulatsioon äriseadustikus vastuoluline
Nimelt kuulub äriseadustiku § 168 lg 1 p 4 kohaselt juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine nõukogu pädevusse. Üksnes juhul, kui osaühingul ei ole nõukogu, otsustavad selle küsimuse osanikud. Mitmetimõistmist põhjustab aga sama paragrahvi ja lõike p 10, mille kohaselt juhatuse liikmega tehingute tegemise otsustamine on osanike ainupädevuses – seda sõltumata nõukogu olemasolust.
Oluline on määratleda isiku funktsioon
Juhatuse liikme valimisel ja temaga lepingu sõlmimisel on tekitanud segadust, kui sama isik on töötanud seni äriühingus töölepingu alusel. Oluline on määratleda, kas edaspidi täidab ta üksnes juhatuse liikme funktsioone või jätkab tööd paralleelselt ka töötajana endistes ülesannetes. Kohtulahendites on asutud seisukohale, et töötaja poolt nõusoleku andmist tema valimiseks juhatuse liikmeks loetakse poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks endisel töökohal. Tööandja peab täitma töölepingu lõppemisest tulenevad kohustused. Töötaja peab arvestama, et kuna ei ole tegemist tööandja algatusel töölepingu lõpetamisega, ei kuulu kohaldamisele ka sellest tulenevad hüvitused.
On olukordi, kus siiski tekib vajadus juhatuse liikme oskuste kasutamiseks äriühingu töötajana. Riigikohus on asunud seisukohale, et samas äriühingus juhatuse liikmega töölepingu sõlmimine on lubatud, kui ta täidab lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Vahetegu on lihtne, kui lisaks juhatuse funktsioonidele täidetakse täiesti erilaadseid ülesandeid (elektrik, maamõõtja, personalitöötaja vms). Keerulisem on olukord, kui tööleping hõlmab samuti juhtimist (tegevdirektor). Juhtimistegevuse jagamist nii, et osasid ülesandeid täidetakse teenistuslepingulistes suhetes ning osasid töölepingulistes suhetes, kohtute poolt ei aksepteerita. Seega tuleb tööülesanded selgelt eristada, arvestades seadusest tulenevaid juhatuse kohustusi.
Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused
Juhatuse liikme kohustused tulenevad äriseadustikust, põhikirjast ja juhtorganite otsustest. Lepingu muud tingimused (õigused, soodustused, täiendavad kohustused) on poolte kokkuleppe küsimus. Lepinguga ei ole keelatud ette näha tagatisi analoogselt tööõiguse normidest tulenevaga (tasu, puhkus, juhtimiskulude hüvitamise ulatus ja kord, sotsiaalkindlustused töövõimetuse ja pensioni puhuks jm).
Juhatuse liikmele ei saa maksta palka
Juhatuse liikmele saab maksta vaid tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab äriseadustiku kohaselt nõukogu vastavalt juhatuse liikme ülesannetele ja äriühingu majanduslikule olukorrale. Seega võib juhatuse liikme lepinguid, kus tasu suurus on määratud pikaajalise perioodi peale (näiteks volituste kehtivuse ajaks), pidada seaduse mõttega vastuolus olevaks, kuna see välistab võimaluse maksta tasu majandustegevuse tulemuslikkust arvesse võttes.
Juhatuse liikme seisukohalt muutub lepingu sõlmimise tähtsus eriti oluliseks olukorras, kus äriühingu juhtimine on tema põhitegevus. Sel juhul ei tohiks juhatuse liikmeks oleva isiku seisund lepingu kohaselt olla halvem kui ta oleks töölepingujärgne töötaja. Leevendamaks hirmu päevapealt töötuks jäämise ees, peaks olema lepingus sätestatud juhatuse liikmele hüvitise maksmise alused seoses ennetähtaegse tagasikutsumisega.
Kui seda pole sätestatud või lepingut üldse sõlmitud ei ole, ei saa juhatuse liikmel mingisugust nõudeõigust. Suuliste kokkulepete täitmist on reeglina alati raskem nõuda. Eriti juhul, kui tegemist on ennetähtaegse tagasikutsumisega, mis on märgiks pooltevaheliste suhete pingestumisest.
Kui juhtimisfuntksioone täidetakse paralleelselt teise tööga, kasvõi teise tööandja juures, säilivad isikul vähemalt tollest töölepingust tulenevad õigused. Sel juhul piisab, kui temaga sõlmitav juhatuse liikme leping sisaldab tehtava töö tasustamise korda, kulude hüvitamist seoses juhtimisülesannete täitmisega ja muid soodustusi (sotsiaalkindlustusi, ametiauto kasutamine).
Niinimetatud ühemehe-osaühingus, kus ainuosanik on samaaegselt ka juhatuse liige, tuleb silmas pidada, et vastavalt äriseadustiku § 188 lg 2 peavad osaühingu ja ainuosaniku vahel sõlmitud lepingud olema kirjalikud. Juhul kui osaühingul ei ole nõukogu ega teisi juhatuse liikmeid, sõlmiks isik lepingu ühelt poolt juriidilise isiku esindajana, teiselt poolt füüsilise isikuna.
Samas on Tööinspektsioon avaldanud seisukohta, et sellises situatsioonis sõlmitud tööleping ei ole vastavus töölepingu olemusega, kuna puudub alluvuse ja kontrolli suhe. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et juhatuse liikme lepingule ei ole seadusandja piisavalt tähelepanu pööranud, mistõttu olemasolevad antud küsimust otseselt või kaudselt puudutavad sätted on vastuolulised ja mitmeti tõlgendatavad.
Arvestades, et lepingu sisu ja sõlmimise korda ei ole seadusega ette määratud, ei peeta selle sõlmimist alati oluliseks, kuid see põhjustab juhatuse liikme staatuses märgatavat ebakindlust. Kohtupraktika on küll ühtlustanud antud küsimuses kujunenud arusaamu, kuid ebaselgust arvestades oleks seadusandlik täpsustav regulatsioon teretulnud.
Samal teemal: vaata Riigikohtu lahendid:
- 04.10.2000.a otsus nr 3-2-1-96-00
- 08.06.1996.a otsus nr 3-2-1-14-99
Juhatuse liikmel on lepinguline suhe
Juhatus on äriühingus juhtimisorgan, mille liikmed valib nõukogu, selle puudumisel osaühingus osanike koosolek.
Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek – seega on sisuliselt tegemist kahepoolse lepingulise suhtega.
R A I L I R E I M E R
OÜ Pearu jurist
Powered by AkoComment 2.0! |
|
