|
Kuidas suhelda maksuametiga? |
|
|
|
|
esmaspäev, 31 märts 2003
Allikas:
Äripäev
|
Praktikast võib teha järelduse, et ei ole teemat, milles maksuametiga ei võiks tekkida arusaamatusi.
On ilmne, et maksuhalduri töö spetsiifikast tulenevalt on see töö eelkõige seotud negatiivsete emotsioonidega ja positiivseid emotsioone eriti loota ei tasu. Samas tuleb arvestada, et suurel määral sõltub emotsioonide iseloom paljuski ametniku käitumisest ja valitud suhtlemistasandist.
Revisjonide ajal on maksuameti revidendid ennast mõnikord üleval pidanud viisil, mis ei ole kooskõlas MKSist tulenevate õiguste ja kohustustega.
Maksuhalduri õigused ja kohustused
MKSi § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
Kuigi arvestada tuleks nii maksu suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, ei võeta mõnikord maksu vähendavaid asjaolusid arvesse ja eriti selgelt on viimasel ajal märgata tendentsi tegeleda nn kivist vee välja pitsitamisega.
MKSi § 13 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited ning MKSi § 78 alusel on maksukohustuslasel õigus saada revisjoni ajal teavet seni tuvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.
Tundub, et maksuameti revidendid ei ole kuulnudki, et MKSi § 78 kohaselt peavad ka nemad vastama kontrollitava küsimustele ja selgitama, milliseid vigu nad on avastanud. Kuna MKSi § 56 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, siis omamata ülevaadet kontrolli käigus ilmsiks tulnud vigadest ja probleemidest, ei ole maksumaksjal võimalik täita kaasaaitamiskohustust.
MKSi § 46 kohaselt peavad õigusi piiravad ja kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud ning MKSi § 75 alusel teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust.
Praktikas kipub tihti olema nii, et revident nõuab maksukohustuslaselt toiminguid, dokumente ja seletusi ilma kirjaliku haldusaktita.
Revisjon selgitab maksukohustusega seotud asjaolud
Kuivõrd revisjon on kõige põhjalikum kontroll, siis on MKSis eraldi reguleeritud revisjoni läbiviimise protseduur.
Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.
Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.
Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.
Revisjoni lõpus viib revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse. Vestluse käigus informeeritakse revisjoni tulemustest, arutatakse eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse anda nende kohta seletusi. Maksukohustuslase soovil selgitab revident, kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust. Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.
Maksukohustuslasel või tema esindajal on õigus revisjoniaktiga tutvuda ning selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist.
Mõned maksuametnikud millegipärast arvavad, et eeltoodud kohustus selgitada maksumaksjale revisjoni käigus selgunud asjaolusid ja maksu määramise õiguslikku alust ei käi üldse nende kohta ja nende ainus selgitus on, et te võite alati esitada eriarvamuse või vaide. Kui revisjoni tulemusena maksu ei muudetud, siis revisjoniakti ei tutvustata ning selle asemel toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Teade loetakse võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega.
Maksuhalduri kohustused
Maksuhalduri roll on fikseeritud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 10, mille kohaselt maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enam makstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.
Allikas: Tõnis Jakob
Powered by AkoComment 2.0! |
