Ettevõtjad panevad suured lootused uuele valitsusele seoses maksuametnike tulemuspalkade süsteemi muutmisega, mis tasakaalustaks ametnike liigset agarust põhjendamatute maksuotsuste tegemisel.
Kuigi keegi ei vaidlusta maksuameti tulemuspalkade süsteemi efektiivset mõju ametnike motiveerimisel ja maksupettuste avastamisel, tekitab maksumaksjates paksu verd asjaolu, et riigi esindajad ei näi oma ettekirjutuste õigsuse suhtes mingit vastutust omavat.
Kuigi maksuametil endal puudub selle kohta täpne statistika, tehakse maksuotsuseid võrreldes mõne aasta taguse ajaga oluliselt rohkem. Samas ei kaasne ametnikel, kelle maksuameti keskaparaadis vaidlustatud otsustest tühistatakse ligi 40% ja kohtus veel ligi neljandik, eksimuste suhtes mingeid otseseid sanktsioone.
Eesti maksuseaduste autor ja riigikohtu halduskolleegiumi nõunik Lasse Lehis tunnistas, et tulemuspalkade süsteem on vaatamata oma efektiivsusele maksumaksja kahjuks nihkes. Lehise sõnul tuleks tulemuspalkadega tekkinud probleemid kindlasti anda uuele valitsusele arutamiseks. “Pole ju põhjust rõõmustamiseks, kui makse on hakatud rohkem koguma, kuid samas toimub see pahatihti ebaseaduslike võtetega,” rääkis ta. “Nii hakkab ju süsteem ise enda vastu töötama.” Samas oli Lehis suhteliselt skeptiline, et suuri maksukärpeid plaaniv valitsus teeks midagigi, mis tulemuspalkade tugevat efektiivsust vähendaks.
Lehise sõnul on maksuspetsialistid arutanud võimalusi, mis tasakaalustaks tulemuspalkade mõjul tekkivat ametnike liigse agarust. Näiteks võiks maksuametile vaidlustega kaasnevad kulud, alates õigusabist kuni valede otsuste tühistamisega kaasnevate kuludeni, preemiafondist maha arvata. Samas tuleks vaadata, et otseselt maksuotsuseid välja kirjutavad revidendid ei oleks tulemuspalkade osas eelistatud olukorras, vaid seda peaks võrdselt saama ka näiteks vaiete ja kohtuprotsessidega seotud ametnikud, jätkas Lehis. Kindlasti mõjuks tasakaalustavalt ka tulemuspalkade suurem läbipaistvus ehk kes ja kui palju tulemuspalka sai ning põhjendus, mida hinnati tema märkimisväärseks saavutuseks. “Nii oleks avalikkuse kontroll suurem, et ei valitaks väikeseid ohvreid, kellelt on raha kergem kätte saada või kelle puhul loodetakse, et ehk see ei julge otsust vaidlustada. Alatuid võtteid võiks selle võrra vähem olla,” ütles Lehis.
Ka Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Ants Veetõusme väitis, et maksuameti vaidluste statistika ei väljenda veel ebaõigete maksuettekirjutuste koguhulka. Tema hinnangul on maakondades ettevõtjate hirm maksuameti ees nii suur, et kuigi tajutakse ametniku ettekirjutuste ebaõigusust, ei julgeta maksuametiga protsessida. Trahvid makstakse ära teadmises, et nende vaidlustamisel isegi võidu saavutamisel probleemid ei lõpe ning inspektor tuleb siis jätkuvalt teda revideerima.
Veetõusme kinnitas, et maksuametnike vastustuse puudumine ebaõigete maksuotsuste suhtes tõstatati üles juba liidu kohtumisel peaminister Siim Kallasega. Tulutult. “Samas, kui maksuametnikul on nii suured õigused, peab olema tasakaaluks ka vastutus jõusse mitte jäävate otsuste suhtes, sest ükskõik millises astmes otsus ka ei tühistata, traumeerib see firmajuhti kui inimest,” rääkis Veetõusme.
Ka Veetõusme sõnul loodavad maksumaksjad uuele valitsusele. “Arvan, et kui 3R valitus peaks ikkagi moodustatama, on lootust, et tekkinud küsimused võetakse arutusele ja asi läheb paremaks.”
Res Publica delegatsiooni liige koalitsiooniläbirääkimistel Taavi Veskimägi ütles, et praegune tulemuspalk on tolli- ja maksuameti tööd kindlasti efektiivsemaks muutnud ning see oli ka eesmärk, mida tuleb hoida.
Viimasega kaasnenud moonutused ja nende tekkepõhjused tuleb osapoolte vahel uue valitsuse poolt läbi arutada, nõustus ta. “Igaks juhuks ettekirjutused, mille puhul loodetakse, et äkki jäävad jõusse, ei saa muutuda avaliku sektori äriprojektiks,” lausus Veskimägi. “Ettevõtjate enda mure on ju ka maksuameti tõhus töö, ilma milleta tekiks nende enda turusituatsioonis nihkeid.”
Karmo Velling rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast tunnistas, et ministeeriumis on tulemuspalkade tasakaalustavatele alternatiividele mõeldud, kuid lahendeid ei ole. Üks võimalus võib olla näiteks selline, et mingi töö tasustamise osa, mis praegu makstakse tulemuspalgana, sisalduks ametniku põhipalgas, märkis ta.
Tulemuspalkade positiivne mõju on suurem
Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistiku hinnangul on arvamus tulemuspalkade mõjul maksuametnike agaruse osaliselt ogaruseks muutumise kohta põhjendamatu.
Vahur Kivistik: “Teie hinnanguga, et tulemuspalkade süsteem on märgatava tendentsina kaasa toonud ametnike liialdatud agaruse ja maksuameti töö kvaliteedi languse, ei saa nõustuda. Samas mööname, et üksikuid liialdusi võib olla esinenud, kuid need ei mõjuta olukorda tervikuna. Võimalike kuritarvituste suhtes on maksuamet leppimatu.
Toodud statistikast nähtub, et maksuameti töö kvaliteet on töö olulise intensiivistamise juures paranenud. Oluline on märkida, et just viimasel kahel aastal on märgatavalt suurenenud maksumaksjate arv, kes maksuameti haldusakti ei vaidlusta, vaid tasuvad määratud maksusumma.
Maksuvaidluste suurema arvu on eelkõige tinginud revisjonitöö ümberkorraldamine 2001–2002 ja sellest tulenev järsult suurenenud maksuotsuste arv, mitte niivõrd tulemuspalkade rakendamine. Kindlasti on tulemuspalkade süsteem loonud paremad võimalused ametnike täiendavaks stimuleerimiseks, organisatsioon tervikuna on töötahtelisem ja senisest paremini motiveeritud.
Tegemaks korrektseid järeldusi maksuhalduri tegevuse vaidlustamise dünaamikast, tuleks vaiete arvu kasvu võrrelda koostatud haldusaktide arvu kasvuga. Vastav statistika hetkel maksuametil puudub. Samuti tuleks kindlasti arvestada, et enamik keskasutuses tühistatud otsustest tagastatakse kohalikule maksuametile uue maksuotsuse tegemise otsustamiseks, see tähendab, et ehkki ka keskasutuse hinnangul on tegu rikkumisega, kus maksu määramine on tegelikult õigustatud, vajab selle motiveering parandamist. Suur osa taolistest otsustest vormistataksegi korrektselt uuesti. Tõsiste rikkumiste korral otsustatakse ametniku karistamise üle.
Olen veendunud, et nagu erasektoris nii ka avalikus sektoris peab töötaja tasustamine sõltuma tema töö tulemustest. Tulenevalt ameti spetsiifikast on maksuametnike tööd, kelle ülesanne ongi raha eelarvesse raha koguda, võimatu hinnata ainuüksi väljaspool rahalist mõõdet.”
Silva Männik
Powered by AkoComment 2.0! |
