|
VĂ€ikefirmadel kaob auditeerimiskohustus |
|
|
|
|
esmaspäev, 13 jaanuar 2003
Allikas:
ĂripĂ€ev
|
Uues raamatupidamisseaduses on ettevĂ”tete auditeerimiskohustuse tekkimise kĂ€ibe piirmÀÀr tĂ”stetud seniselt ĂŒhelt miljonilt kroonilt kuue miljonini, mis tekitab ettevĂ”tete raamatupidajates hirmu hĂŒppeliselt kasvavate maksuvaidluste ees.
TĂ€navuse majandusaasta aruande auditeerimiskohustus tekib uue seaduse kohaselt vaid nendel ettevĂ”tetel, kelle netokĂ€ive ĂŒletab kuut miljonit krooni, bilansimaht on ĂŒle kolme miljoni krooni vĂ”i kellel on enam kui viis töötajat. Ăriregistri andmetel ĂŒletab ĂŒle 30 000 majandusaasta aruande esitanud ettevĂ”tetest kĂ€ive kuut miljonit krooni vaid ligi 6000 ettevĂ”ttel.
Maksumaksjate liidu juhatuse liige Anne Nuut rÀÀkis, et raamatupidajad on selle seadusesĂ€tte tĂ”ttu vĂ€ga Ă€revuses. Tundes vĂ€ike- ja keskmise suurusega ettevĂ”tete juhtide mentaliteeti, eelistavad enamik neist vĂ”imaluse tekkides audiitori kulud kokku hoida. Samas ei anta endale aru, et just koostöös audiitoriga suudetakse vĂ€ga palju vigu ja vÀÀritimĂ”istmisi enne kohtumist maksuametiga raamatupidamises ĂŒles leida ja Ă€ra parandada. Nuut tunnistas, et sellises olukorras vĂ”ivad ettevĂ”tetel sageneda probleemid maksuametiga, sest iga raamatupidaja eksib ning audiitori abiga oleks sĂ”el selliste apsude leidmiseks tihedam. âRÀÀkides koolitustel raamatupidajatega tuleb vĂ€lja, et juhid ei raatsi viimastel aastatel isegi Riigi Teatajat tellida, rÀÀkimata kulutustest raamatupidajate koolituseks,â selgitas Nuut. Ka eelmisel nĂ€dalal toimunud EMKi seminaril nĂ€itas raamatupidajate valuline reaktsioon sellele teemale, et neil on vĂ€ga raske juhtidele selgeks teha, et hilisemate hĂ€dade ennetamiseks tasuks siiski ennast auditeerida lasta vĂ”i vĂ€hemalt raamatupidamisalase info saamiseks mitte koonerdada. Just teadmatusest tekib vĂ€ga palju mĂŒĂŒte, mida hiljem on vĂ”imatu maksuametiga sirgeks rÀÀkida.
Nuut lisas, et uut raamatupidamise seadust koostanud raamatupidamise toimkondki ei olnud auditeerimiskohustuse piirmÀÀra tĂ”stmisest viimase hetkeni teadlik. âRaamatupidajate koda esitas selle kohta protesti ja seda plaanisid ka audiitorid, kuid jĂ€id hiljaks,â rÀÀkis ta.
Raamatupidamis- ja audiitorteenuseid pakkuva firma Rimess MRI OĂ audiitor Artur Suits tĂ”des, et auditeerimisest loobub nĂŒĂŒd kindlasti vĂ€ga suur osa ettevĂ”tetest. âOsadel jÀÀb see vajadus kindlasti tĂ€nu krediidiasutuste survele, fĂŒĂŒsilisest isikust raamatupidajat omava ettevĂ”tte puhul sĂ”ltub aga paljuski sellest, kui ettevaatlik juht on,â arutles ta. Suits ĂŒtles, et kui ettevĂ”te on siiski vĂ”imalike valestimĂ”istmiste vĂ”i vigade pĂ€rast mures, vĂ”ib alati tellida audiitorilt piiratud ĂŒlevaate, millega ei kaasne jĂ€reldusotsust. Kulud on vĂ€iksemad aga sĂŒda rahulikum.
Rahandusministeeriumi ettevĂ”tlustalituse juhataja kt Hjalmar Liivik ĂŒtles, et kuigi suurele osale osaĂŒhingutest auditeerimiskohustus nĂŒĂŒd enam ei laiene, tuli nĂ€iteks mittetulundusĂŒhingutele ja mitmetele muudele raamatupidamiskohuslastele see kohustus hoopis juurde.
Aktsiaseltside auditeerimisvajadus tuleneb aga Ă€riseadustikust. Ajendeid oli selleks seadusemuudatuseks mitu, kasvĂ”i nĂ€iteks eelmisel aastal palju kĂ€ra tekitanud KULKA juhtum. Ăldiselt lĂ€htuti aga pĂ”himĂ”ttest, et auditeerimine on pigem omanikele ja teistele firmast huvitatutele juhtkonna tööst ĂŒlevaate saamiseks ning seda ei saa riigi poolt lauskohustuseks panna, selgitas Liivik. Palju on Eestis ĂŒhemehefirmasid, kes on nagu edasiarendus FIEst ja kes enamjagu oma tegevusest tĂ€it ĂŒlevaadet omades Liiviku sĂ”nul audiitorkontrolli ei vajagi. Nii oli majandusaasta ja tegevusaruande auditeerimine muutunud paljudes ettevĂ”tetes puhtalt formaalsuseks.
Maksuameti pressiesindaja Koit Luus ĂŒtles, et seda probleemi vĂ”ib vaadata kahepidiselt. Ăheltpoolt on audiitori jĂ€reldusotsusega majandusaasta aruanne tĂ”epoolest ka maksuameti esindaja silmadele tĂ€psem ja selgem. Samas ei ole aga maailmas ametit, mis annaks tĂ€iesti lĂ”pliku ja tĂ”ese resultaadi, arutles Luus. âLihtvigu saab audiitoriga siluda, kui on aga tahe eksida, siis ei aita audiitor, kohtunik ega ĂŒkski jĂ€relvalve,â ĂŒtles ta. Luus rĂ”hutas, et auditi tellimine peaks olema ikka omanike enda huvi.
OĂ Surfdata juhataja Andres Rakver ĂŒtles, et tema ettevĂ”te ei ole seni audiitori teenust tellinud, kuid olenemata seadusesĂ€tetest plaanib ta seda kindlasti teha. âRaamatupidamise osas kĂ”igil kuskilt midagi kriibib ja see vajab suurt pingutust, et olla kindel, et kĂ”ik on tehtud Ă”igesti,â lausus ta.
Auditeerimiskohustus igal seitsmendal firmal
2000. aasta
Majandusaasta aruande esitanud Ă€riĂŒhingud
35 235
Neist ĂŒle 6 miljoni kroonise kĂ€ibega
5 278
Allikas: Justiitsministeeriumi Registrikeskus
Raamatupidamisseadusest tulenev audiitorkontrolli kohustus
§ 14. Majandusaasta aruande koostamine
lg (3) Lisaks muudele seadustes sĂ€testatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vĂ€hemalt kaks jĂ€rgmisest kolmest nĂ€itajast on aruandeaasta bilansipĂ€eva seisuga suuremad kui: Ă€riĂŒhingul mĂŒĂŒgitulu (netokĂ€ive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5.
Silvia MĂ€nnik
Powered by AkoComment 2.0! |
