|
Tulemustasu makstakse õige ja õiglase töö eest |
|
|
|
|
neljapäev, 31 oktoober 2002
Allikas:
Äripäev
|
Maksuamet on alustanud kaubandus-tööstuskojaga dialoogi, lahendamaks viimase poolt varemgi meedias tõstatatud probleeme.
Esimesel kohtumisel, mis toimus 16. oktoobril 2002, arutati esile kerkinud probleeme põgusalt ja üldisemalt ning lepiti kokku jätkuva koostöö vajaduses.
Lisaks üldistele küsimustele arutati üksikasjalikumalt väiksemaid, peamiselt teenindamisega seotud probleeme ning lepiti kokku, et järgmisel kokkusaamisel selgitab maksuamet oma kontrolli- ja revisjonimeetodeid ning tulemuspalkade arvestamise süsteemi.
Maksuamet märgib, et täiesti ebaõige on tulemustasude süsteemi kohta levinud arvamus, mille kohaselt sundi kohaldavad ametnikud saavad mingi kindla protsendi nende tegevuse tulemina laekunud rahast.
Konkreetsele ametnikule tulemustasu maksmise otsustamine on paljudest komponentidest koosnev protsess, mille käigus hinnatakse ametniku panust, kaaludes sealhulgas nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid.
Seega peab tulemuspalka saava ametniku töö olema efektiivne, õige ja õiglane. Seejuures arvestatakse negatiivse asjaoluna ka seda, kui ametniku koostatud maksuotsused on hiljem vaidemenetluse käigus tühistatud.
Võimalike kuritarvituste puhul tõusetub mitte tulemustasu maksmise, vaid karistamise küsimus.
Maksuamet viitab, et tulemuspalgas kui sellises ei ole midagi uudset või enneolematut. Sellist süsteemi, kus tulemuslikuma töö eest saab mõni töötaja suuremat palka, rakendatakse täiesti loomulikuna ka ettevõtluses.
Selline süsteem kindlustab, et ettevõtja poolt töötajatele makstud palgaraha on arukalt ning efektiivselt investeeritud, tuues ettevõtjale kokkuvõttes vaid kasumit ja paremaid tulemusi.
Nii peaks analoogselt erasektoriga ka riigiasutuses töötajate tasu olema selges sõltuvuses isiku tööpanusest ja töö tulemuslikkusest, et kindlustada riigieelarvest ametnikele makstava tasu õige kasutamine.
Tulemustasu arutamisel lähtub iga ettevõtja oma töö spetsiifikast ning kuivõrd maksuameti ülesandeks on riigieelarve täitmise tagamine, ei ole mõeldav, et maksuameti ametnike tegevuse edukuse hindamine poleks sõltuvuses raha laekumisega riigieelarvesse.
Lõppkokkuvõttes on ju kogu Maksuameti tegevus – seisnegu see siis maksumaksjate teenindamise kvaliteedi tõstmises või maksuseaduse täitmise tõhusamas kontrollimises – suunatud vaid ühele eesmärgile – riigieelarve täitmisele.
Maret Ambur
maksuameti juriidilise osakonna juhataja kt
Powered by AkoComment 2.0! |
