|
Nõuandeid üksikettevõtjaile |
|
|
|
|
reede, 12 juuli 2002
Allikas:
Äripäev
|
Laenu erikontole kanda ei saa
Kas ma saan ettevõtluse jaoks võetud laenu erikontole kanda?
Erikontole saab kanda ainult ettevõtluse tuluna laekunud raha ja ettevõtluse jaoks saadud toetusi, mis on välja antud Eesti seaduste alusel. Laen ei ole tulu, samuti pole see toetus, sest selle peab tagasi maksma. Toetus on selline raha, mida tagasi maksma ei pea. Nii et ei saa erikontole kanda.
Erikontole kantud raha vähendab ettevõtluse maksustatavat tulu. Seepärast ei saa sinna kanda raha, mis pole ettevõtluse tulu. Laen aitab ilmselt edaspidi tulu teenida ja selle saab siis erikontole kanda. Kuna laen pole tulu, siis ei pea aga seda ka ettevõtluse tuluna arvele võtma ning see jääb maksustamata. Nii et laenu erikontole kandmata jätmine ei tähenda, et sellelt tuleb makse maksta.
Võlgnikud haigushüvitist ei saa
Miks ei makstud mulle haigushüvitist, kui mul oli avansiline makse maksmata? Eelmisel aastal sain tulu ja maksin kõik maksud ära.
Sellepärast, et ravikindlustuse seaduse § 103 lõige 5 seda niimoodi ette näeb.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtjale, kes kooskõlas sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lõike 3 punktiga 1 või lõikega 4 ei ole maksnud sotsiaalmaksu avansilisi makseid, hüvitist ei maksta.
Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõige 3 ütleb, et avansilised maksed tuleb teha iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. Nii et selle seadusega kooskõlas on avansiliste maksete õigeks ajaks äramaksmine. See, et eelmisel aastal tulu saadi ja makse maksti, ei puutu, nagu seaduse tekstist näha, enam asjasse. Kui aga avansilised maksed õigeks ajaks makstud, võib haigushüvitist saada ka siis, kui eelmisel aastal kahjumis oldi. Tõsi küll, hüvitis on siis peaaegu olematu.
Autost on vaid osa seotud ettevõtlusega
Miks ei lubanud maksuamet mul auto liisingut 100% ettevõtluse kuludesse kanda? Mu raamatupidamine on tekkepõhine ja firmadel läheb ju kõik kuludesse.
Tulumaksuseaduse § 32 lõige 2 ütleb nii: kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Ja ei ühtki sõna raamatupidamise meetodist.
Juriidilised isikud peavad Eestis raamatupidamist tõesti ainult tekkepõhiselt, aga antud juhul ei ole ei raamatupidamise meetod ja raamatupidamise seadus olulised. Tulumaksu tuleb maksta selle järgi, mis on kirja pandud tulumaksuseadusse.
Firmadel ei ole teatavasti tuludelt vaja tulumaksu maksta. Kui aga firma ostab auto ja laseb töötajal sellega isiklikke sõite teha, peab firma maksma riigile aasta sees erisoodustuse makse.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab aga aasta tuludelt tulumaksu maksma. Pärast aasta lõppu saab ta ettevõtluse tuludest maha arvata ainult sellised kulud, mis olid seotud tema ettevõtlusega, isiklikku laadi kulusid ettevõtluse tuludest maha arvata ei saa. See puudutab ka auto ostuhinda.
Ilmselt ei ole mõtet üritada tõestada, et isikliku sõiduautoga tehti ainult ettevõtluse sõite. Ausalt öeldes pole see ka firmade puhul tegelikult võimalik, kuigi siin on maksustamisel mingid suhtumise kriteeriumid välja kujunenud.
Seega on osa autost seotud ettevõtlusega ja osa isikliku eluga. Meie tulumaksuseadus ei luba aga füüsilisest isikust maksumaksjal isikliku sõiduauto ostmise arvelt oma tuludest midagi maha arvata. Nii et osa auto hinnast tuleb liisingufirmale maksta maksustatud tulust. Ehk siis teiste sõnadega: osa auto ostuhinnast jääb ettevõtluse tuludest maha arvamata. Ja seda sõltumata raamatupidamise meetodist.
Powered by AkoComment 2.0! |
