Tänavu 100 füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tegevuse kontrollimist kavandava maksuameti hinnangul võib FIEsid samastada ümbrikupalga maksmisega, sest mõlemal juhul on eesmärgiks maksta vähem makse.
Tallinna füüsiliste isikute maksuameti revidendid on tänavu juba kontrollinud 40 FIE tegevust, kogu maksuameti tööplaani kohaselt peab aasta lõpuks olema kontrollitud 100 FIE tegevus. Juuli alguse seisuga oli FIEdele tehtud ettekirjutusi 6 miljoni krooni eest, neist suuremad ulatusid üle 100 000 krooni. Maksuametil on õigus FIEsid kontrollida kolm aastat tagantjärele. Enamuse sellesisulisi kohtuasju on maksuamet seni võitnud.
Maksuameti andmetel on Eestis 30 000 FIEt. FIEde tööjõu kasutamine on kasulik eelkõige tööandjale, kes ei pea niiviisi töötaja palga pealt sotsiaal- ja tulumaksu tasuma. Tal on kergem ka töötajaid leida, sest saab pakkuda suuremat palganumbrit ja inimene alati ei teadvusta, et maksukohustus talle üle tuleb. Tallinna füüsiliste isikute maksuameti juhataja Triinu Rohtla sõnul on see kaudselt samastatav ümbrikupalga maksmisega, ainult et kõik on seaduslik. Eesmärk on mõlemal juhul sama – vähem makse maksta.
Maksuametil on füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) tulude ja kulude kontrollimisel kõige enam probleeme juuksurite, taksojuhtide ja näitlejatega, kes kipuvad oma tuludest maha arvama ka ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja vähendavad oma tulusid.
Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles, et tal on eredama näitena meelde jäänud juhtum, kus end lektorina registreerinud isik tahtis oma ettevõtlusega seotud kuludesse kanda suusakeppide ja lillesibulate soetamise. Sõerdi sõnul on Maksuameti selle aasta prioriteedid küll käibemaksupettused ja ümbrikupalgad, kuid ka FIEsid kontrollitakse pisteliselt üle terve Eesti.
Rohtla ütles, et pajudel FIEdel on arvamus, et kui on olemas dokument mingi asja ostu kohta, siis on kulu tõestatud. “Tegelikult peab kulutus ka tegelikult tehtud olema,” lausus ta. Seda saab kontrollida kolmandate isikute kaudu, kuid vahel käivad maksuametnikud ka kohapeal kontrollimas. Kui perearstil on tegevuskoht ja lisaks näitab ta töötamist oma kahetoalises korteris, äratab see Rohtla sõnul kahtlusi. Rohtla sõnul tekitab maksuametnikes huvi ka FIE, kes on juba aastaid kahjumis. “Kui tal muid tulusid ei ole, tekib küsimus, millest inimene elab,” selgitas ta. Sel juhul võetakse luubi alla terve isik, mitte ainult tema tegevus FIEna. Kahtlust tekitavad ka ebaloomulikult suured kulud. Vahel on maksuametil jälle andmeid, et FIE tulude pool on suurem kui deklaratsioonis näidatu.
Rohtla sõnul tuleb teadmatusest tehtud vigu nüüd märksa harvem ette kui mõni aasta tagasi, sest maksuamet on FIEsid vahepeal tublisti harida jõudnud. Ometi kannavad mõned ikka veel kuludesse ülikondi ja kingi, hambaravi ja silmaoperatsioonide maksumust. Rohtla sõnul on probleem näiteks näitlejatega, kes arvavad, et ettevõtlusega seotud kulutuste alla käib kõik, mis neid kaunimaks muudab. “Kui teenuse osutamise lepingus on sees, et esinema peab punase peaga, no siis võib selle juuksevärvi ka kuludesse kanda,” nentis Rohtla. Näitlejail tuleb ette ka nõndanimetatud mustalt esinemist, kuid see tuleb tavaliselt korraldajafirma raamatupidamisest välja.
Enim probleeme on maksuametil FIEdega, kelle käest käib läbi sularaha. Nii on näiteks revidendid arvutanud ilusalongis tulusid lokivedeliku ja ðampooni kulu järgi. Raskem on näiteks taksojuhtidega, kes võivad olenevalt firmast ja peatuskohtadest teenida väga erinevalt. Rohtla ütles, et mõned taksojuhid ei saa aru, et nad pole patenditöötajad. “Maksavad oma minimaalse sotsiaalmaksu ja veel mingi tasu firmale ja arvavad, et sellest piisab,” rääkis ta. Korralikku kassaraamatut peavad vähesed taksojuhid.
___________________________________________
Äsja Vanalinnastuudio juhiks tõusnud näitleja Anne Veesaar ütles, et peab nüüd mõnda aega kinni maksma oma kahe ja poole aasta pikkust viletsat raamatupidamist.
Ta ütles, et on ise süüdi, sest polnud talletanud iga väljamineku kohta korralikult pabereid. Samas tõdes ta, et maksuametnikud ei saa aru, mida ühel näitlejal kõik oma tööks vaja võib minna.
Probleeme tekitasid rõivad ja kingad, aga ka näiteks diivan. Veesaar rääkis, et kasutas osa oma korterist kontorina, kus sellel diivanil, mille maksumusest ta osa kuludesse kandis, sai etenduse tarvis plaate kuulatud ja nõu peetud. Muu hulgas esitas maksuametnik talle ka küsimuse, kui tihti ta pead peseb.
Nüüd palkas Veesaar endale raamatupidaja ja eelmise aasta tuludeklaratsiooni pärast pole enam pahandusi olnud. Värske teatrijuht lubas, et kui järelejäänud 50 000 krooni maksuvõlga tasutud saab, loobub ta kindlasti FIE staatusest. “See on ainult üks suur peavalu,” leidis ta. Veesaare sõnul on näitlejaist FIEde palkamine kasulik ainult produtsentidele.
Sirje Niitra
Powered by AkoComment 2.0! |
