|
Maksuvõlg muutub kaubeldavaks |
|
|
|
|
esmaspäev, 27 mai 2002
Allikas:
Äripäev
|
Uus maksuvõlgade mahakandmise kord annab maksuametnikule legaalse võimaluse selleks, mida ta enne tegi illegaalselt: päästa riigivõlglane pankrotist.
“Kohalikud maksuhaldurid on vahel ikka niimoodi teinud, et kui piirkonna kohalik oluline ettevõte on võlgu, siis silma kinni pigistanud,” mainis Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Vello Vallaste, kes uut korda toetab. “Mõnikord on parem selle asemel, et lehm maha lüüa, teda natukenegi lüpsta.”
Lehma all pidas Vallaste silmas pankroti-eelses seisus ettevõtet, kel riigimaksud võlgu, kuid kes on kasvõi vallas oluline tööandja.
Varem võisid võlausaldajad kokku leppida, et võlgnik tegutseb edasi ning tasub teatud aja jooksul 50% võlgadest, kui võlausaldajad loobuvad ülejäänud poolest nõuetest.
Maksuamet ei saanud varem seda lubada, ehkki teised võlausaldajad võisid nõus olla. Riigimaksud tuli kindlasti sisse nõuda. Ettevõte läks nii maksuametniku poolt aetuna ikkagi pankrotti.
Nagu näitas kasvõi masinatehase Ilmarise juhtum 2001. a sügisel, ei pruugi pankrot riigile raha tuua.
Pankrotivara müügist kaeti Ilmarise puhul vaid pandi- jm esmatähtsad nõuded ning riik peab loobuma 30 miljonist maksukroonist. Ilmarine läks üle Hansa Liisingule, kes oli pankrotivarast huvitatud. Ettevõtte maksuvõlga ei pidanud Hansa Liising enda kanda võtma. Kokku võlgnes Ilmarine ligi 300 võlausaldajale ümmarguselt 54 mln krooni. Kui kõik võlausaldajad kompromissile jõudnuks, võitnuks ehk maksude näol ka riik, kellele seadus ei andnud tol ajal võimalust kokku leppida. Seda teades ei hakanud ka teised võlausaldajad kompromissile mõtlema.
Maksuameti jurist Maret Ambur väitis, et mai keskel Riigi Teatajas avaldatud uus kord annab maksuhaldurile võimaluse maksuvõlast osaliselt või täielikult loobuda. Juriidilise isiku puhul on selline loobumine võimalik, kui on algatatud pankrotimenetlus ja võlgnik esitab kompromissettepaneku, mille kohaselt saab tasutud vaid osa võlast.
“Teatud juhtudel on otstarbekam loobuda osast võlast ja nõustuda tasumisega osaliselt kui jääda ilma kogu summast,” märkis Maret Ambur.
Sellega teeb maksuamet kingituse eelkõige nendele sadadele ettevõtetele, kes maksuameti avalikus andmebaasis võlglastena üleval. Neid, kes veel pankrotis pole, kuid samas võlgnevad riigile miljon kuni kümme miljonit krooni, leidub seal sadu. Kingitus seisneb võimaluses pankrotieelses olukorras maksuametiga läbirääkimisi pidada.
Maksu- ja ärikonsultant Katrin Tamme arvates tähendab uus maksuvõlgade mahakandmise ja kustutamise kord eelkõige vastutulekut erastatud suurettevõtetele, kellele on jäänud erastamisest suur maksuvõlg. Uus kord võimaldab lihtsamalt n-ö lootusetuid maksuvõlgu maha kanda.
Vello Vallaste hinnagul oleks lootusetute võlgnevuste nn rippumajätmine maksuameti annaalidesse mõttetu. Seda enam, et iga juhtumiga, ka kõige lootusetuma võlaga peab kasvõi dokumentidest läbikandmise kaudu mingil kombel siiski tegelema.
Varem korraldas lootusetute võlgade mahakandmist rahandusministri 2000. a määrus. Võrreldes varasemaga eristab uus kord maksuameti juristi Maret Amburi väitel maksuvõla kustutamist ja mahakandmist. Maksuvõla mahakandmise korral on tegemist lootusetu võlaga, mida ei ole võimalik sisse nõuda. See on seotud füüsilisest isikust võlgniku surma või juriidilise isiku likvideerimisega juhul, kui võlga pole võimalik ka kolmandatelt isikutelt sisse nõuda. Mahakantud maksuvõlast aga ei ole maksuhaldur loobunud – uute asjaolude ilmnemisel on võimalik vastavat võlga sisse nõuda.
Uus kord lubab maksuvõlga kustutada ka füüsilise isiku puhul, kui see seab otseselt ohtu tema edasielamise.
Virkko Lepassalu
Powered by AkoComment 2.0! |
