|
Aktsionäride õigused muutuvad |
|
|
|
|
esmaspäev, 08 aprill 2002
Allikas:
Äripäev
|
Aktsiaosaluse vähimgi kõikumine Äriseadustikus sätestatud kindlatel piirialadel muudab väga oluliselt aktsionäri õigusi ettevõtte jaoks tähtsate ostuste tegemisel.
Mitte iga aktsia ega ka osaluse protsendi kõikumine ei tingi muutusi aktsionäride õiguste koosseisus - äriseadustiku aktsiaseltsi osa üldse, eriti aga ühe või teise otsuse tegemiseks nõutavat poolthäälte arvu reguleerivaid paragrahve analüüsides on võimalik identifitseerida piirialad, kus osaluse suuruse väiksemgi kõikumine ühte või teise suunda toob kaasa olulisi tagajärgi.
Aktsiast tulenevaid õigusi otseselt reguleeriv paragrahv äriseadustikus (§ 226) on lakooniline: aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Suhtumine aktsiatega kaasnevatesse õigustesse on paljuski sõltuv investeeringu eesmärgist. Paraku tuleb täna veel nimetaja “investeeringu eesmärk” alla liigitada ka eesmärgi puudumine, ebaõige ettekujutus eesmärgi teostamise võimalustest, aktsiatest ja aktsiaseltsist üldse. Probleem ei ole niivõrd arvukate akstionäridega börsiettevõtte väikeaktsionärides. Börsil kaubeldavate aktsiate väikesemahuline omandamine ei ole reeglina ajendatud soovist firma juhtimises aktiivselt kaasa lüüa. Pigem saab reaalne otsustamisõigus probleemiks väikese ja taustalt erineva aktsionäride koosseisuga ettevõtete puhul, mille ettevõtlusvorm aktsiaseltsina on pigem juhuslik.
Aktsionäri reaalsete õiguste tekkimise seisukohalt on kriitiline küsimus aktsiaosaluse suuruses. Aktsionärile kuuluv aktsiapaki suurus ja aktsiate jaotus aktsionäride vahel määrab tegelikud jõuvahekorrad aktsiaseltsi juhtimisel, aga selle kaudu ka ettevõtte tulevase strateegia, juhtimise, kasumi jaotamise poliitika jmt.
Üheks kaalukeeleks on kahtlemata maagiline piir viiskümmend pluss üks. Üle poole aktsiatest võimaldab teha otsuseid kõigi lihthäälteenamust nõudvates küsimustes, sealhulgas näiteks nõukogu ja selle kaudu ka tegevjuhtkonna valimisel ja kasumi jaotamisel.
Samas ei tähenda aktsiate võrdne jaotus 50: 50 automaatset patiseisu. Võimalik, et tegemist on joint venture tüüpi ettevõtmisega, kus otsuseid tehakse koos. Põhimõttelised küsimused reguleeritakse sellisel juhul aktsionäride lepingus, samuti toimub aktiivne sisuline töö ettevõtte nõukogus. Halvem variant on muidugi, kui aktsionärid kokkuleppele ei jõua või aksionäride lepingust kinni ei peeta.
Teine ja mitte vähem tähtis piir on kaks kolmandikku. Vähemalt kaks kolmandikku aktsiatest annab võimaluse muuta põhikirja, suurendada ja vähendada aktsiakapitali, otsustada aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise ümberkujundamise ja lõpetamise üle. Seega võimaldab veidi üle ühe kolmandiku suurune osalus kõiki neid olulisi otsuseid blokeerida. Juhtimisõiguste teostamisel ei ole erilist vahet, kas omatakse 51 või 66 protsenti aktsiatest, küll aga on tähelepanuväärne vahe 66 protsendi ja 67 protsendi osalusega kaasnevates õigustes.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 10 protsenti aktsiakapitalist, saavad üldkoosolekul nõuda erikontrolli aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundi üle. Kui üldkoosolek sellise kontrolli kasuks siiski ei otsusta, on kokku 25 protsenti aktsiakapitalist esindavate aktsiate omanikel võimalik nõuda erikontrolli määramist kohtu poolt.
2002.a. alguses jõustunud peatükiga, mis käsitleb aktsiate ülevõtmist rahalise hüvituse eest, lisanduvad otsustamisskaalale täiendavad piirid. Näiteks saab aktsiate ülevõtmise taotluse esitada aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud 90 protsenti aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär). Samas on vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise otsus vastu võetud ainult juhul, kui selle poolt on antud vähemalt 95 protsenti aktsiatega esindatud häältest.
Ettevõtte tegevuse seisukohalt on oluline teada ka 1 protsendi osalusega seotud keeluklauslit: kui ei ole tegu krediidiasutusega, ei tohi aktsiaselts anda laenu oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist.
Osalus suurusjärgus 0,00...1-protsenti on piisav vaid selleks, et koosolekul osaleda ja enamuse poolt määratud ajal ja mahus dividenditulu saada. Tegelikult nii peabki olema, sest suurema investeeringu teinud aksionär riskib rohkem ja on seetõttu õigustatud ka suuremale mõjuvõimule aktsiaseltsi tegevuse üle otsustamisel.
Powered by AkoComment 2.0! |
