|
Üldkoosoleku päevakord olgu detailne |
|
|
|
|
esmaspäev, 25 märts 2002
Allikas:
Äripäev
|
Kui aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siis ei ole aktsionäride üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma – võimalik on see üksnes siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid.
Vältimaks uue üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud täiendavaid kulusid, ei tohiks koosoleku läbiviimise kohta kehtestatud nõuetesse kergekäeliselt suhtuda.
Majandusaasta aruande kinnitamiseks kutsub juhatus korralise üldkoosoleku kokku enne selle äriregistrisse esitamise tähtaega. Aktsionäridel peab olema võimalus eelnevalt tutvuda majandusaasta aruandega, s.t raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepanekuga.
Üldkoosoleku toimumisest tuleb aktsionäre informeerida tähitud kirjaga saadetud teatega, kusjuures teated peab aktsiaselts alles hoidma.
Korralisest üldkoosolekust peab ette teatama vähemalt kolm nädalat. Isiklike kutsete saatmisest on vabastatud üle 100 aktsionäriga aktsiaseltsid, kuid sel juhul tuleb teade avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
Teade peab sisaldama aktsiaseltsi ärinime ja asukohta, üldkoosoleku toimumise aega ja kohta, märget selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline, ja päevakorda. Seejuures korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega.
Üldkoosolek viiakse üldjuhul läbi aktsiaseltsi asukohas. Erand sellest võib olla ette nähtud põhikirjas.
Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Suurim murelaps on päevakorra sõnastamine selliselt, et otsuste vastuvõtmine oleks seaduspärane.
Tuleb teada, et küsimust, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, saab lisada vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul. Sedagi vaid tingimusel, et nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist.
Üldsõnaline päevakord võib hiljem saada otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks.
Ebapiisav on päevakorrapunkt, milles on toodud ainult üks sõna, näiteks “aktsiakapitalist”. Kindlasti peab päevakorrast selguma, kas arutlusele tuleb aktsiakapitali suurendamise või hoopis vähendamise küsimus.
Kui päevakorrapunktiks on ainult sõna “nõukogust”, jääb selgusetuks, kas tegelikult on kavas otsustada nõukogu liikmete tasustamise küsimust, volituste tähtaja või liikmete arvu muutmist või hoopis liikmete tagasikutsumist ja uute valimist. Siin tuleb arvestada seadusesättega, mille vastu ikka veel eksitakse – nõukogu liikme valimise, tagasikutsumise või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise otsustamisel peab koosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Sellise otsuse vastuvõtmiseks tuleb kutsuda notar üldkoosolekule või viia see läbi notaribüroos. Arvestades notarite suurt töökoormust, tuleb aeg varakult kinni panna. Ooteaeg ulatub mõnest nädalast paari kuuni.
Päevakorra äratoomine teates on ju eelkõige aktsionäride kui nõrgema poole õiguste kaitseks, eriti oluline paljude väikeaktsionäridega aktsiaseltside puhul. Päevakorra tegelikku sisu teadmata ei saa aktsionär enne hääletamist teda huvitavate küsimuste kohta täiendavat infot koguda ega ka anda oma volitatud esindajale juhtnööre hääletamiseks.
Nõukogu, kes koostab päevakorra, on seadusega määratud kaitsma aktsionäride huve. Aktsionäril on küll õigus (nagu juhatuse või nõukogu liikmelgi) vaidlustada üldkoosoleku otsust kohtus, aga tavakodanik ei ole paraku aldis kohtusse minema.
Kaili Siilak
OĂś Pearu jurist
Powered by AkoComment 2.0! |
