Ilmselt juulist kehtima hakkav võlaõigusseadus muudab lepingu vormid vabaks, kuid paljud senised lepingulised suhted karmimaks, kaitseb eraisikust tarbijat ja jätab äriühingu tarbija mõiste alt välja.
Näiteks on võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise mõiste, mis lubab tasu küsida nii, et tasu maksja selleks mingit lepingut polnud sõlminud või korraldust andnud, rääkis justiitsministeeriumi nõunik Kaupo Paal eilsel Äripäeva seminaril. Kui ettevõtja restoran läheb põlema ja naaber asub seda päästma, siis hiljem on tal õigus ettevõtjalt selle eest tasu nõuda, rääkis Paal. Seejuures võis restoran maani maha põleda, ikkagi peab kahju naabrile hüvitama.
Enam kui 90% ulatuses sisaldab võlaõigusseadus kõiki varalisi kohustusi, mis ettevõtjal võivad tekkida, ja nad peavad kohe suutma selle seaduse tingimustes toime tulla, rääkis Paal. Lohutav on tema sõnul see, et ükskõik milline leping ka pole, reeglina lepingust tulenevad suhted on ettevõtja poolt planeeritavad ja enne allakirjutamist saab kohustustega tutvuda.
Kohustusi tekib tahtest sõltumata
On veel rida kohustusi, mis tekivad sõltumata ettevõtja tahtest. Võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest jne. Tasu avaliku lubamise kohta tõi Paal näite, et ettevõtja avab elektroonikapoe ja tahab sellele kuulutusega reklaami teha, lubades igale esimesel päeval poodi külastavale inimesele kaasa videopleieri. Ettevõtja varubki tuhat pleierit, kuid kohale tuleb palju rohkem inimesi. Võlaõigusseaduse järgi on neil kõigil õigus pleierile, ükskõik, kust nad sellest on kuulnud või lugenud.
See-eest muudab võlaõigusseadus lepinguvormid vabaks ja laiendab neid. Üksnes mõnel juhul sätestab seadus kindlad lepingu vormid. Seadus sätestab näiteks ka sidevahenditega tehtud lepingute vormid.
Vandeadvokaat Aleksander Glikman rääkis, et kui leping on juba kord sõlmitud, on ta senisest rohkem kohustuslik. Lepingu rikkumine on see, kui üks pool ei täida tähtaegselt, nõuetekohaselt või üldse ei täida võetud kohustusi, jätkas Glikman. Suurim muudatus selles osas võrreldes varasema tsiviilseadustikuga on see, et on sätestatud objektiivse vastutuse põhimõte. Näiteks kui leping jääb täitmata, kuna ei saanud tooret muretseda või börsil aktsiad kukkusid, ei ole see enam vabandus.
Ainuke lepingu rikkumise vabandatavuse alus on võlaõigusseaduse järgi vääramatu jõud. See mõiste on aga muutunud: see pole enam seotud vaid loodusjõudude või revolutsiooniga, vaid asjaoludega, mida lepingu pool ei saanud mõistlikult mõjutada, mida ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha, ja kui ka nähti ette, ei saanud ära hoida. “Isegi sel juhtumil, kui on olemas vabandatavus, pole see ka alati aluseks, et üldse vastutusest vabaneda. Küll aga välistab see vähemalt kahju nõudmise,” selgitas Glikman.
Samas on õigus juhul, kui üks pool leiab, et teine pool pole lepingut täitnud, maksta vähem raha. Seda tava praktiseeritakse seminaril esinenud Eesti Energia õigusteenistuse juhataja Harri Miku sõnul ka praegu, kuid võlaõigusseadus seadustab selle.
Pisut hiljem rääkis Mikk Eesti Energia näite põhjal vastupidist juttu: küsimusele, mis saab siis, kui tarbija ei maksa elektri eest kogu summat, kuna elektrivool aeg-ajalt katkeb energeetikafirma süül, vastas Mikk, et võlglastel lülitab Eesti Energia elektri välja. Mikk ütles, et Eesti Energia asub oma tüüplepingutesse muudatusi tegema, et diferentseerida tarbijagruppe ja kaitsta ennast protestide puhul.
Seadus astub välja tarbija kaitseks
Võlaõigusseadusega tuleb muudatusi lepingutesse teha eelkõige suurte tarbijagruppidega suhtlevatel ettevõtetel, nagu Eesti Energia, pangad, kindlustusseltsid, kuna tarbija kaitsmiseks on seaduses mitmeid võimalusi.
Tarbija on seaduse järgi üksnes füüsiline isik, kes parasjagu ei tegutse oma majanduslikes huvides. Äriühing selle seaduse järgi tarbija pole. Näiteks kui lepingu saabaste ostmiseks sõlmib ettevõtte töötaja personaalselt, laieneb talle võlaõigusseadus, kuid kui ostab ettevõte, ei laiene. Samuti pole võlaõigusseaduses tarbija näiteks korteriühistu, rääkis vandeadvokaat Urmas Arumäe.
Pahauskne läbirääkimiste katkestamine toob samuti kaasa kohustuse hüvitada tekitatud kahju, rääkis Olavi Jänes IMG Konsultandist. Näiteks kui üks pool peab läbirääkimisi teisega, et takistada sel läbi rääkida kolmandaga, või kui ise samal ajal räägib läbi veel kolmanda poolega, siis seda loetakse pahauskseks.
Juristide poolt võlaõigusseaduseks nimetatav lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus võeti Riigikogus vastu eelmise aasta septembris. Kui Riigikogu jõuab enne suvepuhkust vastu võtta selle seaduse rakendusseaduse ja veel kaks asjassepuutuvat seadust, hakkab võlaõigusseadus kehtima 1. juulist, rääkis justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna. Samas võib seda seadust lepingute tegemisel aluseks võtta juba praegu, soovitasid mitmed seminaril esinejad.
Lepingu vorm võlaõigusseaduse järgi
- Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi
- Kohustuslik kirjalik vorm – kinnisasja müügileping, krediidivahendusleping, eluasemerendise leping, ehitise ajutise kasutamise leping jt
- Vorminõue laieneb tagatistele ja teistele kõrvalkohustustele, samuti nõude loovutamisele või kohustuste ülevõtmisele
- Enne uue võlaõigusseaduse jõustumist tehtud tehing, mis ei vasta uuele vorminõudele, jääb kehtima
allikas:Olevi Jänes AS IMG Konsultant
Kadi Heinsalu|
Kirjutaja: KĂĽlaline :: 2009-07-14 07:49:56
 |
Powered by AkoComment 2.0! |
