|
Tegevjuhtkond peab esitama deklaratsiooni |
|
|
|
|
esmaspev, 11 mrts 2002
Allikas:
Äripäev
|
|
Peamised muudatused 2001. a majandusaasta aruandes tulenevad raamatupidamise seaduse muutmise seadusest (RT I 2001, 87, 527) ja justiitsministri määrusest kohtu registriosakonnale esitatava majandusaasta aruande vorminõuete osas (RTL 2002, 28, 386).
ue nõudena on raamatupidamise seaduses ära toodud tegevjuhtkonna deklaratsioon, mis tuleb raamatupidamise aastaaruandele lisada. Selles peab juhtkond, aktsiaseltside ja osaühingute puhul juhatuse liikmed, deklareerima oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitama, et:
aruande koostamisel on rakendatud arvestusmeetodeid, mis vastavad heale raamatupidamistavale;
aruanne kajastab ettevõtte finantsseisundit ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt;
ettevõte on jätkuvalt tegutsev.
Kuigi seadusest võib välja lugeda, et ülal nimetatud asjaolusid tuleb juhtkonnal igal juhul kinnitada, ei tohiks ära unustada nende väidete tegelikkusele vastavuse hindamist. Juhul kui mõni seaduses toodud väidetest konkreetse ettevõtte puhul ei kehti (nt tegevuse jätkuvus), siis ei tohiks seda ka kinnitada. Selle asemel tuleks teha aastaaruandesse vajalikud parandused või avalikustada asjaolu ja põhjused, miks üks või mitu eelpool nimetatud väidetest ei ole selle ettevõtte puhul asjakohased.
Raamatupidamise seaduse muutmisega täpsustati ka tegevusaruande kohta käivaid nõudeid, millest omakorda kõige olulisem muutus puudutab juhatuse ja nõukogu liikmetele makstavate tasude avalikustamist.
Tegevusaruandes tuleb avalikustada nüüd ka juhatuse ja nõukogu liikmete soodustused ning nende lahkumise või tagasikutsumise tasud.
Eelpool nimetatud justiitsministri määrusega on kehtestatud nõudmised kohtu registriosakonnale esitatava majandusaasta aruande tiitellehe vorminõuetele. Selle määruse kohaselt peab tiitellehel (aruande esimene leht) olema ära toodud järgmine info:
pealkiri “Majandusaasta aruanne”;
aruandeaasta algus ja lõpp;
ärinimi ja registrikood;
aadress;
sidevahendid (telefon, faks, elektronposti aadress ja interneti kodulehekülg);
vajadusel põhitegevusala;
dokumentide loetelu, mis saadetakse aruandest eraldi.
Majandusaasta aruannet võib esitada kas elektrooniliselt või paberkandjal. Elektrooniliselt on võimalik aruannet esitada alates 25. märtsist 2002. a, mille kohta peaksid tulema veel täpsemad juhendid (aadressil http://www.eer.ee). Artikli kirjutamise hetkel ei olnud neid veel avaldatud.
Ka paberkandjal esitatavale aruandele on kehtestatud rida vormilisi nõudeid:
aruanne peab olema trükitud ühepoolsetele, kokku köitmata ning nummerdatud lehtedele;
igale lehele peab olema alla kirjutanud vähemalt üks juhatuse liige;
juhatuse (seaduses ettenähtud juhtudel ka nõukogu) kõik liikmed kirjutavad alla aruande viimasele lehele.
Finantsseisundi hindamine lihtsam
- MAREK SUKK
KPMG Estonia juhtiv audiitor
Uute tegevusaruande ja juhatuse deklaratsiooni nõuete lisamisega seadusesse on tegelikult konkretiseeritud üldisemaid põhimõtteid, mis on kogu aeg olemas olnud.
Olulisuse ja objektiivsuse põhimõttest tulenevalt on juhatuse ülesandeks kajastada aastaaruandes õiglaselt kõiki teadaolevaid asjaolusid ja riske, mis on vajalikud ettevõtte finantsseisundi ja tegevuse hindamiseks. Sinna hulka kuuluvad asjaolud, mis on ilmnenud bilansijärgselt kuni aastaaruande koostamise kuupäevani. Samuti on raamatupidamise seaduses juba varem sätestatud tegevuse jätkuvuse põhimõte, mis on aluseks ettevõtte varade hindamisel ja amortiseerimisel üle mitme aruandeperioodi ning bilansikirjete klassifitseerimisel lühi- ja pikaajaliseks.
Põhimõttelise tähtsusega on allkirjastamise korra muudatus. Varasemat sõnastust “kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla kõik juhatuse ja nõukogu liikmed” tõlgendati, et alla kirjutatakse alles siis, kui üldkoosolek on majandusaasta aruande kinnitanud. Tehtud muudatus võimaldab majandusaasta aruande allkirjastada enne üldkoosolekut. Seega jääb üldkoosolekule viimane kinnitav sõna pärast madalama taseme organeid, mis on tunduvalt loogilisem lahendus võrreldes varasema korraga.
Majandusaasta aruannete vorminõuded on ühtlustatud, et kiirendada aruannete skaneerimist äriregistris ja kättesaadavaks tegemist arvutivõrgus. Tegemist on sammudega, mis võimaldavad viia Eesti ärikeskkonna tasemele, kus hoolega disainitud müügiprospekti asemel oleks võimalik oma äripartneri kohta tunduvalt konkreetsemat infot saada elektroonilisest äriregistrist või isegi internetipangast majandusaasta aruande kujul.
Vorminõuete mittetäitmisel on oht, et äriregister ei võta majandusaasta aruannet vastu. Problemaatiline on olukord äriühingutel, kellel on majandusaasta aruanne ilma määruse nõudeid arvestamata juba üldkoosolekul kinnitatud, kuid veel äriregistrile esitamata.
Täiendavad nõuded
- tegevjuhtkonna deklaratsioon
- teave juhatuse ja nõukogu liikmete soodustuste ning lahkumisel ja tagasikutsumisel makstavate tasude kohta
- äriregistrile esitatava aruande tiitellehe vorminõuded
- aruande kõik lehed peavad olema allkirjastatud vähemalt ühe juhatuse liikme poolt
Allikas: Marju Põldniit
Powered by AkoComment 2.0! |
