|
Ettevõtete krediidivõime on rahuldav või hea |
|
|
|
|
kolmapäev, 06 märts 2002
Allikas:
Äripäev
|
Läänelikku toimivat turumajandust on nimetatud ka krediidimajanduseks. Miks? Te vaadake enda ümber. Palju tehinguid teeb teie ettevõte päevas ettemaksuga? Ühtegi? Mõned? Aga mitu teeb kasutades maksetähtaega, st kaubakrediit? Enamiku. Eelmise aasta kevadel Eesti ettevõtete seas Krediidiinfo poolt läbi viidud uuring näitas, et 91% firmadest müüb oma kaupu või teenuseid kasutades kaubakrediiti. Selle aasta analoogne uuring näitab ilmselt seda, et kaubakrediidi kasutamine on veelgi suurenenud.
Krediidimajandusega kaasneb aga alati risk, et raha müüdud kauba või teenuse eest jääb saamata. See on turumajanduses täiesti normaalne ja ennustatav risk ning võimalikke rahalisi kaotusi saab vähendada, kasutades oskuslikku krediidijuhtimist. Kui aga krediidikaotused täielikult puuduvad, siis on ilmselt midagi viga firma müügipoliitikas. Võib oletada, et liiga jäikade krediiditingimuste tõttu jääb ettevõttel võimalikult suur käive ja kasum saamata.
Tuleb tunnistada, et õige krediidipoliitikaga peavad kaasnema ka krediidikaotused. Kogu kunst on selles, et neid optimeerida nii, et oleks tagatud maksimaalne müük minimaalsete krediidikaotustega. Selleks, et ettevõtjal oleks kergem teha õigeid krediidiotsuseid, andis Krediidiinfo hinnangu kõigi Eestis tegutsevate ettevõtete maksevõimele. Tulemuseks saadud krediidireiting väljendab ettevõtte võimet tasuda lühiajalisi krediite. Reitingu abil saab teada, milline on tõenäosus, et te oma müüdud kauba või teenuse eest ka raha saate.
Jälgitakse kolme hinnangut
Reiting on määratud kolme hinnangu: ettevõtte majandus-, finants- ja maksekommete hinnangu koondhindena, mis omakorda on arvutatud, arvestades mitutsada näitajat ning kaalukategooriat.
Majandusolukorra hindamisel arvestatakse näiteks turupositsiooni, kasvu- ning arengutrende ja potentsiaali. Finantsolukorra hinnang aga põhineb ettevõtte viimase kolme aasta auditeeritud ja/või avaldatud majandusaruannete näitajatel ja struktuuri-, trendi- ning suhtarvuanalüüsil. Hinne ettevõtte maksekommetele antakse tema maksehäirete, maksuvõlgnevuste ja maksetavade analüüsi põhjal.
Reitingutasemeid on seitse ning graafikust “Ettevõtete maksevõime” on näha, mitu protsenti Eesti ettevõtetest kuulub vastava hinnangu kategooriasse. Graafikus ei ole arvestatud ettevõtteid, kellele mingil põhjusel (näiteks on firma alles asutatud) ei ole olnud võimalik reitingut määrata. Sidudes aga kliendi reitingu tööstusharu eripära arvestavate näitajatega, on võimalik rei-tingut väljendada ka konkreetse krediidilimiidi suurusena.
Vaadeldes graafikut, võib näha, et enamikul Eesti ettevõtetest on maksevõime rahuldav või hea. Nõrga või mitterahuldava maksevõimega firmasid on veidi rohkem kui veerand koguarvust. Selline jaotus on normaalne ning võrreldav ka meie naaberriikidega.
Muidugi tuleb arvestada, et ettevõtte krediidireiting A Eestis ei tähenda, et sama ettevõtte krediidireiting oleks A ka näiteks Soomes. Ettevõtte reiting sõltub ka kohalikust ettevõtluskeskkonnast. Üldiselt on Krediidiinfo reiting suhteliselt konservatiivne, kuid naaberriikidega võrreldes jällegi liberaalne.
Reitingu väljatöötamine oli pikk protsess, mille käigus uuriti ka Eesti ettevõtete krediidipoliitikat ning põhjusi, miks firmad Eestis pankrotistuvad. Uuringute tulemused väljenduvad otseselt reitingus, kuid mõningaid tulemusi võib tuua ka eraldi. Krediidipoliitika uuringust, mis viidi läbi eelmise aasta aprillis, selgus näiteks, et üle pooltel juhtudest kasutati Eestis maksetähtaega, mis jäi 8 ja 30 päeva vahele arve tähtajast. Enamik firmadest maksab oma arveid tähtaegselt või kuni nädalase hilinemisega (vt graafikuid “Maksetingimused Eesti firmades” ja “Maksekombed Eesti firmades”).
Pankrotiuuring
Pankrotiuuringus, kus vaadeldi aastatel 1997–2001 pankrotistunud 1249 firma arengut ja tulemusi, selgusid näitajad, mis Eestis viitavad ettevõtte suurenenud pankrotiohule. Näiteks netokäibe 50protsendiline kahanemine kolme järjestikuse aruandlusperioodi vältel. Ettevõte toodab kahjumit kolme järjestikuse aruandlusperioodi vältel, kahjumi tase kasvab. Omakapital on negatiivne. Võlakordaja kahe perioodi vältel on >0,89 (vt tabel).
Ja tasub meeles pidada, et kaubakrediitide puhul kehtib 80/20 reegel. 80% krediidikaotustest põhjustavad vanad kliendid, kelle krediidireitingut regulaarselt ei kontrollita.
Eestis ettevõtete pankrotiohule viitavad näitajad
- Netokäibe 50protsendiline kahanemine kolme järjestikuse aruandlusperioodi vältel
- Ettevõte toodab kahjumit kolme järjestikuse aruandlusperioodi vältel, kahjumi tase kasvab
- Omakapital on negatiivne
- Võlakordaja kahe perioodi vältel on >0,89 ning on viimasel perioodil suurenenud
Veiko Meos
ASi Krediidiinfo juhataja
Powered by AkoComment 2.0! |
