Võõra aktsiaseltsi juhatusse ning selle kaudu firma varade juurde pääsemine on seadusandja hooletuse tõttu imelihtne, miljonite kroonide riisumiseks on vaja võltsida vaid üks allkiri, mille tõesust keegi ei kontrolli.Ãœha sagenevad juhused, kus aktsiaseltsi juhatusse saamiseks läbitakse kolm etappi – esmalt sõlmitakse aktsiate ostu-müügileping, siis pannakse ametisse uus nõukogu, lõpuks kutsub nõukogu tagasi juhatuse ning määrab uue juhtkonna.
Kuna erinevalt osaühingute osade võõrandamisest on aktsiate ost-müük teostatav lihtkirjaliku lepinguga ehk ilma notariaalse tõestuseta, siis firma üle kontrolli saamiseks on vaja võltsida vaid aktsiate müüja allkiri, mille tõestust notar ei kontrolli.
Edasised toimingud käivad võltsitud lepingu alusel ning näiliselt juba täiesti seaduslikult. Uue juhatuse märkimine B-kaardile annab petturitele juba võimaluse pangas firma konto kasutaja ära muuta ning see tühjaks teha või võõrandada näiteks firmale kuuluv kinnisvara.
Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude komissar Jaak Hindrikson ütles, et viimasel ajal on sarnaste materjalide hulk tema juhitavas osakonnas suurenenud.
“Tänagi toodi üks materjal,” lausus Hindrikson reedel. “Ãœhe sellise lahendasime ära, seal oli isegi juhtum, kuidas aktsiaraamat ümber kirjutati,” rääkis ta. Komissar sõnas, et täpset skeemi puudutavate materjalide arvu ei oska ta öelda, ent ta lisas, et viimase aasta jooksul on äriregistrile valeandmete esitamise juhtumeid olnud Tallinna politseiprefektuuris üle kümne.
Tallinna notar Jaan Hargi tunnistas, et kõnealune petuskeem toimib. Tema sõnul notarid tõepoolest aktsiate müüja allkirjaõigsust ei kontrolli, samuti ei ole vaja mingit kinnitust ettevõtte endiselt omanikult aktsiate müümise kohta peale allkirja.
“Kõige ohtlikum asi ettevõtjale ongi juhatuse vahetus, ega ei oskagi neid muudmoodi lohutada, kui et pidevalt tuleb enda ettevõtte tausta kontrollida,” sõnas notar. “Pangaga saab ka kokkuleppe teha, et kui konto kasutaja suhtes tahetakse mingit muudatust teha, siis on firmas alati kontaktisik, kellelt muudatuste õigsust kontrollitakse,” soovitas notar Hargi.
Notarite Koja jurist Eve Strang leidis samuti, et petuskeem on võimalik. “Kogu eelnev tegevus (aktsiate müüja allkirja õigsuse kontroll – toim.) ei allu notarite kontrollile,” tõdes ta. “Elaks me suuremas riigis, tehtaks seda rohkem, õnneks on meie eripära, et Eesti on väike, mistõttu paljud tunnevad paljusid inimesi,” viitas ta sellele, et nn kõik tunnevad kõiki efekt hoiab kurjategijaid tagasi.
Tallinna linnakohtu registriosakonna ehk äriregistri juhataja Noona Alas ütles, et B-kaardi kande muutmisega tegelev kohtuniku abi küsib lisamaterjale, näiteks aktsiaraamatut kande sooritamise õigsuse kontrollimiseks, siis, kui leiab selle vajaliku olevat. “Tallinnas on 15 kohtuniku abi, nende eest käib läbi päevas kümneid avaldusi, kui palju lisadokumente välja nõutakse, selle kohta meil statistikat ei ole,” lisas Alas.
Skeemi toimimist kinnitab ka advokaadibüroo Heta advokaat Tambet Mullari. Tema sõnul saab hõlpsasti järgi teha ka aktsiaraamatut, mida müüakse peaaegu igas raamatukaupluses. Aktsiaraamatu kannete jäljendamiseks tuleb vaid registris tutvuda ülevõetava firma toimikuga, et kuupäevad kattuks ning võltsitud allkirjad tõesed tunduks. Tema sõnul on üks pettuse vältimise võimalus aktsiate pantimine, mis välistab aktsiate kuritegelikku üleminekut vaid ühe allkirja võltsimisega. “Seadus ei saagi ette näha kõiki võimalusi, samas on seadus sätestanud, et võltsimine on kuritegu,” lisas advokaat.
Ida-Eestis tegutseva suure kaubandusfirma OG Elektra ainuaktsionär Oleg Gross ütles, et tema pole isegi sellise asja peale tulnud, et keegi võiks tema firma juhatusse jõuga siseneda. Tema sõnul saaks ta sellisel juhul pettusest teada alles siis, kui esimene ülekanne pangakontolt tehtud, sest juhuslikult skeemile peale sattumise võimalus on väga väike. Ei nõukogu esimehel Grossil ega ka firma juhatuse esimehel polevat tihti asja äriregistrisse, kust kandemuudatus võiks enne kahju tekkimist välja tulla.
“Ilmselt oleks vaja hakata selliste asjadega tegelema,” ütles Gross pangaga kokkuleppe sõlmimise kohta, kus pank enne konto kasutaja muutmist mõnelt firma juhtisikult igaks juhuks avalduse õigsust kontrolliks.
Järgmise aasta algusest muutub siiski skeemi läbiviimine märksa raskemaks, sest kõik aktsiaseltsid peavad oma aktsiaraamatud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis (EVK) registreerima, aktsiaraamatu kande muutmiseks on vaja ka aktsiaid müüva inimese kinnitust tehingu kohta. See annab ka notarile võimaluse kontrollida EVKst enne nõukogu või juhatuse väljavahetamist, kas aktsiaraamatu kanne on ikka tehtud.
EVK tegevdirektor Ahto Kink ütles, et kohustus registreerida aktsiaraamatud EVKs peaks firmade vaenuliku ülevõtmise võimalust olulisel määral vähendama. “Selleks, et kanne aktsiaraamatusse saada, peab EVK saama mõlema tehingu poole korraldused,” selgitas Kink. “Edasi peaks notar kontrollima, kas aktsiaraamatu kohaselt on kohal õiged inimesed,” lisas ta. Tema sõnul on võinud aktsiaseltsid ennast EVKs registreerida juba aastaid, ent järgmise aasta algusest muutub see kohustuslikuks. Uute asutatavate aktsiaseltside puhul kehtib EVKs registreerimise nõue juba 2001. aasta algusest. Varem asutatud firmade üleminekuaeg aga lõpeb 2003. aasta alguses. “Mullu registreeriti meil 551 aktsiaseltsi, ligi 7000 on registreerimata, soovitan hakata selle peale mõtlema, muidu tuleb aasta lõpus suur tunglemine,” lisas ta.
Eestis on kokku 7489 aktsiaseltsi.
Firma ülevõtmine on ühe võltsallkirja kaugusel /b>
- Petis vormistab ostu-müügilepingu, kus 100% aktsiate ostjaks on tema ise, müüjaks aga firma tegelikud omanikud. Müüjate allkirjad võltsitakse, nende isikuandmed ja allkirjad on kättesaadavad registritoimikust.
- Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus nõukogu liikmete tagasikutsumiseks ja uute nõukogu liikmete tagasivalimiseks ei pea olema notariaalselt tõestatud, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär (äriseadustik § 307 lg 7), seega vahetab uus ainuomanik nõukogu välja lihtkirjalikult. Juhul kui petised otsustavad kasutada mitut libaaktsionäri, tuleb nõukogu vahetus läbi viia notariaalselt, ent ka selle ainsaks aluseks on võltsitud ostu-müügileping.
- Uus nõukogu esimees vahetab notari juures välja juhatuse, notar endiste aktsionäride allkirjade õigsust ostu-müügilepingul ei kontrolli, toimingu aluseks on nõukogu protokoll.
- Notar viib juhatuse liikmete B-kaardile kandmiseks vajalikud dokumendid äriregistrisse (alates 1. veebruar 2002, enne seda viis ettevõtte esindaja).
Kandemuudatus registrikaardile tehakse mõne nädalaga.
Petis läheb panka, kus muudab firma konto kasutaja nime ning tühjendab konto.
Peep Sooman
Äripäev
Powered by AkoComment 2.0! |
