|
Keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamine |
|
|
|
|
teisipäev, 05 detsember 2000
|
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele peavad lähema paari aasta jooksul paljud suured tööstusettevõtted juurutama ISO 14 001 standardile vastava keskkonnajuhtimissüsteemi. Esmapilgul üpris keeruline ülesanne võib osutuda üllatavalt kergeks neile ettevõtetele, kel on olemas ISO 9 000 kohane kvaliteedijuhtimissüsteem.
ISO 14 000 ja 9 000 peamised sarnasused ja erinevused
Kuigi ISO 14 000 seeria standardid ei asenda ISO 9000 seeria standardeid, on neil standarditel nii mõndagi ühist. Nimelt kasutab ISO 14 000 standardisari samasid juhtimissüsteemi põhimõtteid kui ISO 9000 sarja standardid. Seega saavad ettevõtted kasutada keskkonnajuhtimissüsteemi alusena juba olemasolevat ISO 9000 standardisarjale vastavat juhtimissüsteemi. Samuti on sarnased dokumendiohje, toimimisohje, juhtimissüsteemi auditeerimine, kontroll- ja korrigeeriv tegevus ning koolitus.
Erinevalt kvaliteedijuhtimissüsteemist, mis tegeleb ainult tarbija vajadustega, on keskkonnajuhtimissüsteem määratud rahuldama väga laia huvipoolte ringi vajadusi ning kogu ühiskonna üha tugevnevat pürgimust keskkonda kaitsta. Seetõttu on ISO 14 000 standardisarjas täpsemalt sätestatud suhtlemine huvigruppidega ning vastutus. Samuti on hõlmatud valmisolekut hädaolukordadeks, detailseid ja võimaluse korral kvantitatiivseid tegevusnõudeid ja on nõutud keskkonnapoliitika väljatöötamisel huvigruppide arvamuse arvestamist.
Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine
- ISO standarditele omaselt on süsteemi juurutamise eelduseks tippjuhtkonna aktiivne kaasamine protsessi. Tippjuhtkonna ülesanne on välja töötada ettevõtte keskkonnapoliitika, mis peab käsitlema muuhulgas pidevat täiustamist, saastamise ärahoidmist ja vastavust asjasse puutuvatele keskkonnanõuetele ja õigusaktidele. Keskkonnapoliitika peaks olema sedavõrd konkreetne, et selle alusel saab välja töötada konkreetse tegevuskava.
- Peale keskkonnapoliitika väljatöötamist tuleb alustada planeerimisega: koostada ajakava, eelarve, määrata vajalikud inim-, materiaalsed ja finantsressursid ja vastutus ning kui osutub vajalikuks, kaasata ettevõtteväliseid eksperte või konsultante.
- Järgmiseks tuleb viia läbi esmane keskkonnaülevaatus ehk süstematiseerida ettevõttes olemasolev keskkonnaalane informatsioon ja tegevused: teha loetelu asjasse puutuvatest keskkonnanõuetest ja õigusaktidest, dokumenteerida olemasolevad keskkonnajuhtimistavad ja –protseduurid, kindlaks teha ettevõtte süsteemide funktsioonid ja tegevused, mis võivad keskkonnategevuse tulemuslikkust soodustada või takistada.
- Tuginedes eelmises etapis kogutud infole tuleks kindlaks teha olulised keskkonnaspektid, nagu müra, emissioonid, jäätmete tekitamine, energia kasutamine jne. Keskkonnaaspekte analüüsides tuleb kindlaks teha nende mõju keskkonnale ja need, mida ettevõte saab kontrollida või mõjutada. Mõjutatavate või kontrollitavate aspektide alusel määrab ettevõte oma keskkonnaeesmärgid. (nt õigusakti nõuete täitmine). Viimaste alusel tuleb püstitada konkreetsed ülesanded, mida on tarvis täita selleks, et eesmärgid etteantud ajapiirides saavutataks. Ülesanded peaksid olema konkreetsed ja mõõdetavad (nt vähendada energiatarbimist võrreldes eelmise aastaga 10%)
- Keskkonnaeesmärgid ja –ülesanded peab koondama keskkonnajuhtimiskavasse, mis määratleb üksikud tegevused tähtsuse järjekorras ja nende tegevuste läbiviimise ajakavad, vajalikud ressursid ja läbiviijate õigused ja kohustused.
- Kuna keskkonnapoliitika peab käsitlema pidevat täiustumist, peab keskkonnajuhtimiskava olema dünaamiline ja seda tuleks regulaarselt läbi vaadata ja hinnata, et see vastaks muudatustele ettevõtte eesmärkides ja ülesannetes. Tulemusi peaks analüüsima ning kasutama selleks, et kindlaks teha edukad alad ja välja selgitada tegevused, mis nõuavad täiustamist.
Ettevõtted, kes on edukalt integreerinud keskkonnajuhtimisüsteemi oma üldisesse juhtimissüsteemi, võivad kindlalt tulevikku vaadata, omades konkurentsieelist või ressursside paigutust, kus nad annavad suurimat majanduslikku ja keskkonnalast kasu.
Aarne Kümnik
Finance.ee
Powered by AkoComment 2.0! |
