|
Lehis süüdistab kalatööstusi |
|
|
|
|
kolmapäev, 23 jaanuar 2002
Allikas:
Äripäev
|
Viimastel päevadel on suurt elevust tekitanud uue käibemaksuseaduse säte, mis keelab kauba ekspordi Eestis asuva vabatsooni kaudu. Väidetavalt on see muudatus sundinud mitmeid Eesti kalatööstusi oma tegevust lõpetama või oluliselt piirama.Eksport on maksustatud nullmääraga
Asjasse mittepühendatud lugejal tekib siinjuures kindlasti küsimus, miks häirib uus kord ainult kalatööstusi. Ei ole ju kalatooted sugugi ainus Eesti ekspordiartikkel, kuid teiste eksportööride hädakisa pole seni kuulda olnud.
Samuti võib paljudele jääda arusaamatuks, miks on Eesti ettevõttel ilmtingimata vaja kaup viia kõigepealt mingisse müstilisse vabatsooni selle asemel, et see kohe üle piiri saata.
Ekslik on arvata, justkui suurendaks uus vabatsooni tegevuse eeskiri Eesti riigile laekuvat käibemaksu.
Eksport maksustatakse nullmääraga sõltumata sellest, mitme vahendaja käest kaup läbi käib, mis hinnaga kaupa müüakse või kui suure ringiga kaup lähtekohast sihtkohta liigub. Nulliga korrutamisel saame alati nulli.
Eksportöörile tagastatav käibemaks ei sõltu eksporditehingu ajast ega tehingu väärtusest. Kogu eksporditud kauba soetamisel või valmistamisel Eestis tasutud käibemaks tagastatakse ka siis, kui kaup eksporditakse tasuta. Käibemaksu tagastamise aluseks on ostuarved, mitte ekspordideklaratsioon.
Miks ikkagi ainult kalatööstustel on probleeme?
Eestis toodetud kalatooted vahetavad vabatsoonis omanikku, mille käigus võltsitakse kauba päritolu ja väärtust – seda kõike eesmärgiga petta seda riiki, kuhu kaubad (antud juhul kalatooted) imporditakse.
Niisiis ei ole kaupade väljavedu läbi vabatsooni kuidagi seotud käibemaksupettusega ning Eesti riigi seisukohast puudub otsene vajadus vabatsoonis toimuvat piirata.
Uue korra kohaselt tuleks hakata kõikidelt vabatsoonis toimuvatelt tehingutelt maksma käibemaksu. Kui kaup siiski lõpuks Eestist lahkub, kuulub ka see täiendav käibemaks tagastamisele. Selleks peaksid aga kõik tehingutes osalevad palmisaarte päritoluga vahendajad registreerima ennast Eestis käibemaksukohustuslaseks.
Küsimus kuulub välispoliitika valdkonda
Seega on tegemist pigem välispoliitika valdkonda kuuluva küsimusega. Üks naaberriik on kehtestanud Eestist imporditavale kaubale topelttollid, samal ajal võimaldas Eestis siiamaani kehtinud vabatsooni eeskiri nendest tollidest kõrvale hiilida.
Ühest küljest võib väita, et maksupettus kui ekspordiartikkel kahtlemata kahjustab Eesti mainet. Samas on ka selge, et Eesti riik peaks aitama oma ettevõtjatel rahvusvahelistel turgudel konkurentsis püsida.
Vabatsoonirezhiim saab olla vaid ajutine abinõu
Omaette küsimus on aga see, milliseid võtteid on tsiviliseeritud riigile kohane kasutada. Senise praktika jätkamine ei saa olla probleemi lahendus. Meie naaberriigis teatakse kindlasti väga hästi, mis Eesti vabatsoonides toimub. Kui Eesti sellist praktikat ei lõpeta, siis võivad varem või hiljem järgneda naaberriigi poolt selliseid tollipettusi tõkestavad vastuabinõud.
Paljude kaubagruppide osas rakendati neid vastuabinõusid juba mõned aastad tagasi. See on ka põhjus, miks praegune probleem puudutab põhiliselt kalatooteid.
Niisiis tuleks Eesti kalatööstustel lõpuks hakata valmistuma olukorraks, kus kaupa tuleb eksportida ilma tollipettusteta. Teiste valdkondade ettevõtjad on pidanud seda juba ammu tegema. Varasema vabatsoonireþiimi pikendamine saab olla vaid ajutine abinõu.´
Lasse Lehis
TÜ finantsõiguse lektor ja maksuteadlaste seltsi juhatuse esimees
Äripäev
Powered by AkoComment 2.0! |
