|
Priit Piilmann ootab politsei kutset |
|
|
|
|
reede, 11 jaanuar 2002
Allikas:
Äripäev
|
Suurärimees Priit Piilmann on viimastel aastatel kandnud sadu miljoneid kroone kütuseäriga teenitud raha läbi offshore-firmade ja võib oodata seetõttu telefonikõnet politseist.
Piilmann kujunes üheks võtmeisikuks kõigepealt kümnete miljonite kroonide suurustes sularahatehingutes Balti Baasis ehk Tallinna Bekkeri sadamas ja kütusefirmas Eriõli. Lisaks oli ta tegev kütuseärist teenitud sadade miljonite kroonide liigutamises offshore-firmade kaudu viimastel aastatel.
Politseiameti rahapesu andmebüroo ei soovi kütuseärimeeste Priit Piilmanni, Vaido Virro jt juhtumit kommenteerida. Paljuski põhjusel, et suure osa nendega seotud rahapööritamiste suhtes on seadus sunnitud silma kinni pigistama. Rahapesu tõkestamise seadus jõustus 1999. aasta juulist.
Piilmanni ähvardavad rahapesu kõrval ka muud paragrahvid, näiteks pankrotikuritegu.
Silmus Piilmanni ümber hakkas koomale tõmbuma mullu novembris. Siis määras kohtunik Reet Laasmaa temale ja neljale kütusefirmaga Eriõli seotud isikule – Ando Rauale, Sander Koplile, Elar Sarapuule ja Vaido Virrole – ärikeelu. “Nad ei või olla ühegi ettevõtte juhatuse või nõukogu liikmed või täisosanikud,” ütles Eriõli pankrotihaldur Ingrid Proos, keeldudes pikematest kommentaaridest.
Piilmann ja tema kaaslased olid ASis Eriõli pununud tehingute labürindi. Raha liikus Eriõlist offshore’idesse ja Eriõli kõrvale tekitatud firmasse Eriõli Kommerts. Kokku 90 miljoni kroonise võlakoormaga Eriõli lasti pankrotti.
Sõna “rahapesu” ärikeelu kohtumääruses ei leidu. Samas võib 1999–2000 kokku sadade miljonite kroonide läbikandmisel Piilmanniga seotud offshore-firmade arvetelt leida rahapesu tunnused, arvavad politseiametnikud.
Kui rahapesu peaks kohtus tõestust leidma, võib tegemist olla ühe suurema rahapööritamisega.
Kuidas ja kelle arvetel Piilmann jt raha liigutasid, jääb paljuski selgusetuks. Eriõli raamatupidamise võtmedokumendid varastati Tallinnas 2000. aasta kevadel mõnedel andmetel ühest sõiduautost. Tallinna kriminaalpolitsei menetleb tänaseni kriminaalasja, mis algatati seoses võimaliku dokumentide tahtliku hävitamisega, kuid ei ole seni tulemusteni jõudnud.
Lisaks oli Eriõlil 1999. aasta aprilli seisuga, mil ta pankrotti läks, kaks bilanssi. Ühe neist esitasid ettevõtte juhid pankrotihaldurile, teise maksuametile. Majandusnäitajad erinesid nendes järsult. Praegu püüab audiitor aru saada, kumb bilanss vastab rohkem tõele.
Eriõli allesjäänud dokumentidest selgub, et nii pankrotimenetluse algatamise eel kui pärast seda kanti kogu Eriõlile laekunud raha, kokku ligi 35 miljonit krooni üle offshore-firmale Century Overland Services. Firma direktorid on Elar Sarapuu ja Priit Piilmann. Pärast Eriõli pankrottilaskmist teenisid nimetatud mehed kütusetehingutega Eriõli Kommertsi kaudu raha edasi.
Aprillist novembrini 2000 kanti kütusetehingutega teenitud kasum ja riigimaksudest kokkuhoitud raha, kokku 149 miljonit krooni, läbi offshore-firma Clausen Trade Co Ltd arvele. Kui teadaolevad summad kokku liita, kujuneb ainuüksi 2000. aasta kütusetehingute käibeks, mis läbi offshore’ide liigutati, vähemalt 200 miljonit krooni.
Lisaks ähvardavad Priit Piilmanni uurijate küsimused, miks ta ei investeerinud Eriõli keemiatööstusesse Kiviter, mille ta 1997. aasta lõpus erastas, erastamisagentuurile lubatud 350 miljonit krooni.
Eriõliga seotud ärimehed on väitnud, et kõik lubatud investeeringud on tehtud. Tegelikult investeeriti ainult näiliselt.
Näiteks andis Eesti Ühispank Eriõlile septembris 1998 61 miljonit krooni laenu. See käis korra Kiviteri arvelt läbi ja kanti siis Eriõli kaudu pangale tagasi. Laen oli antud ilma tagatiseta, millega pank rikkus krediidiasutuste seadust.
Sama skeem kordus ülejäänud osaga Kiviterile lubatud 350 miljoni kroonisest investeeringust. Maksuvaba firma Carex Marketing Ltd kandis detsembris 1998 teadmata viisil teenitud 272,7 miljonit krooni nn laenu Eriõli arvele. Viimane kandis selle summa Kiviteri, praeguse Viru Keemia Gruppi tütarettevõtete arvetelt korraks läbi.
Veel samal päeval kanti “puhtaksuhutud” summa Kiviteri arvetelt jälle Carex Marketingi arvele tagasi. Kellele Carex Marketing kuulub, ei soostunud Piilmann avalikustama.
1999. aasta suveni, mil jõustus rahapesu tõkestav seadus, kasutasid ärimehed väiksemate summade puhul ka raha kohvriga kandmise meetodit. Näiteks 1997. aastal kandis ASi Eriõli tütarettevõte AS Diopsiid Balti Baasist ehk Bekkeri sadamast sularahana läbi vähemalt 7,8 miljonit krooni.
Lisaks on Eriõli Kaubanduse kassase 1998. aasta oktoobris viis korda sularaha makstud, kokku 2,1 miljonit krooni.
V I R K K O L E P A S S A L U
Äripäev
Powered by AkoComment 2.0! |
