|
Eesti rahandus 2002 – valmisolek ootamatusteks |
|
|
|
|
reede, 04 jaanuar 2002
Allikas:
Rahandusministeerium
|
2001. aasta lĂ€heb Eesti Vabariigi rahanduse ajalukku eduka aastana. Seejuures ei viita ma mitte ainult sellele, et riigieelarve tulud laekusid tĂ€is juba poolteist nĂ€dalat enne aasta lĂ”ppemist ning nende ridade kirjutamise ajal on riigieelarvesse tulusid laekunud juba rohkem kui saja miljoni vĂ”rra ĂŒle prognoositu. Ma pean silmas palju laiemate eesmĂ€rkide saavutamist, mis peaksid kindlustama Eesti majandusele rahuliku arengu paljude jĂ€rgnevate aastate jooksul.
Eelarve tasakaal
Tasakaalus vĂ”i vĂ€ikese ĂŒlejÀÀgiga eelarve loob parima keskkonna investeeringuteks ning seelĂ€bi ka majanduskasvuks, samuti aitab tasakaal kaasa inflatsioonitempo alanemisele. Tasakaalus eelarve sunnib valitsust olema kokkuhoidlik ning seelĂ€bi suurendab eelarve tasakaal ka valitsuse tegevuse efektiivsust, maksumaksja raha kulutamine on eeldatavasti sÀÀstlikum.
Kui eelarvepoliitika kriitikud leiavad, et eelarve tasakaal ei peaks olema valitsustele eraldi eesmĂ€rgiks, siis antud juhul vĂ”ime julgelt vĂ€ita, et tasakaalus eelarve pole mitte pĂŒha eesmĂ€rk vaid suurepĂ€rane vahend heade asjade loomiseks.
Nagu mainisin sissejuhatuses, et on 2001. aasta eelarve isegi ĂŒlejÀÀgis, seda kolmandat korda peale rahareformi. ĂlejÀÀgis oli eelarve ka 1994 ja 1997, aastatel kui kiire majanduskasvu ning inflatsioonitempo tĂ”ttu laekus tulusid oodatust rohkem. JĂ€rgmiseks aastaks on valitsussektori eelarve planeeritud tasakaalus.
Valitsuse tasakaalustatud eelarvepoliitikat ning suunda rahva maksukoormuse mittesuurendamisele on tunnustanud ka reitinguagentuurid (Fitch IBCA ja Standard and Poor’s) tĂ”stes Eesti krediidireitingut ĂŒhe astme vĂ”rra, millega Eesti on paigutatud kĂ”ige kĂ”rgemalt hinnatud riikide gruppi.
Maksud
Maksude laekumine on kĂ€esoleval aastal paranenud, eelarvega vĂ”rreldes ulatub ĂŒlelaekumine ligi poole miljardi kroonini. Suurem laekumine tuleneb oodatust kiiremast inflatsioonitasemest ning tugevasti paranenud maksude kogumisest.
2000. aasta sĂŒgisel otsustas valitsus maksustada aktsiisimaksuga kĂŒtusekomponendid, see samm suurendas kĂŒtuseaktsiisi laekumist 2001 aasta 10 kuuga eelmise aastaga vĂ”rreldes 73% vĂ”rra. Oluliselt (21%) on paranenud ka tubakaaktsiisi laekumine. Lisaks maksude kogumise paranemisele on valitsus suurendanud ka rahvale kĂ€tte jÀÀva raha osakaalu, kĂ€esoleva aasta algusest suurenes tulumaksuvaba sissetulekute osa 1000 kroonini.
Rahandus ja ettevÔtluskliima
Vaatamata ĂŒleilmse majanduse aeglustumisele ja investeeringute vĂ€henemise suunale on kodumaine ettevĂ”tluskeskkond soodsana pĂŒsinud. Koos kohalike ettevĂ”tjate investeerimisaktiivsuse mĂ€rgatava taastumisega paigutasid ka vĂ€lisinvestorid 2001. aasta esimesel poolel vahendeid rekordilises mahus. EttevĂ”tete head majandustulemused on vĂ”imaldanud suuremaid investeeringuid kasumi arvelt, mida omakorda on soodustanud ettevĂ”tete tulumaksu kaotus.
Atraktiivsust vĂ€lisinvestorite silmis on suurendatud reitingute tĂ”stmine erinevate agentuuride poolt, Eesti vĂ€ga head kohad mitmetes riikide majanduse edukust kajastavates edetabelites ning edukas integreerumine Euroopa Liiduga. Novembris Euroopa Komisjoni poolt avaldatud eduraporti kohaselt vĂ”ib oodata liitumist esimeses ringis juba 2004 aastal. Lisaks maailmamajanduse kasvuvĂ€ljavaadete halvenemine suunab suurkorporatsioone kulude kokkuhoiule ja tegevuse efektiivsuse tĂ”stmisele, pannes neid otsima odavamaid tootmisvĂ”imalusi, mistĂ”ttu Eestil kui Kesk- ja Ida-Euroopa ĂŒleminekuriikide ĂŒhel arenenumal on seega head vĂ”imalused vĂ€liskapitali jĂ€tkuval ligimeelitamisel.
MajandusnÀitajate halvenemine
Kui augustis avalikustatud sĂŒgisprognoosi numbrid lubasid 2002. aastaks 5% reaalkasvu, siis maailma majanduse jahenemise tĂ”ttu ootab Rahandusministeerium 4 protsendilist reaalkasvu. Muutus ka 2001. aasta majanduskasvu prognoos, mida Rahandusministeerium korrigeeris 4,5 protsendini.
Prognoosi ringivaatamine on ajendatud meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognooside korrigeerimisest oluliselt allapoole. NÀiteks alandasid meie pÔhjanaabrite keskpangad Soome ja Rootsi majanduskasvu prognoose vastavalt 3,3%lt 2,4%le ning 2,5%lt 2,2%le. Sama tegi ka Saksa rahandusministeerium, kes ootab jÀrgmiseks aastaks eurotsooni suurimale majandusele vaid 1,25 protsendilist majanduskasvu.
Lisaks halvenenud vĂ€liskeskkonnale on negatiivseid signaale ka Eesti enda majandusnĂ€itajates – alates juulikuust on vĂ€henenud eksport ning septembris pidurdus tööstustoodangu mĂŒĂŒgikasv 2,1%ni. MajandusnĂ€itajate halvenemine on tingitud eelkĂ”ige allhanketööde vĂ€henemisest. Maailmamajanduse olukord on alandanud ka seni optimistlike Eesti ettevĂ”tete tulevikuootusi. Konjunktuuriinstituudi (EKI) tööstusbaromeetri kindlustunde indikaator, mis septembris pĂŒsis veel kĂ”rgel tasemel, on oktoobris langenud 8 protsendipunkti vĂ”rra 1 punktile e viimase seitsme kvartali madalamale tasemele. EttevĂ”tete negatiivsed ootused on seotud eelkĂ”ige vĂ€listuruga, kuid langesid ka siseturuga seotud ootused.
MajandusnĂ€itajate halvenemine jĂ€tab jĂ€lje ka riigi rahanduslikule olukorrale. Korrigeeritud majanduskasvu prognoosist lĂ€htuvalt vĂ€hendas Rahandusministeerium 2002. aasta riigieelarve tulude prognoosi 538,1 mln krooni vĂ”rra. Suurem mĂ”ju on ĂŒksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu, ettevĂ”tte tulumaksu, kĂ€ibemaksu ja aktsiiside prognoositavatele laekumistele.
Majanduse tulevikuvĂ€ljavaadete halvenemine paneb riigi rahanduslikult keerulisse olukorda. Ăhelt poolt tuleb ellu viia mahukaid ja kulukaid reforme ja teha suuri investeeringuid, mis kĂ”ik on vajalikud riigi arenguks, sellele lisandub ka surve sotsiaalkulutuste suurendamiseks. Teiselt poolt paneb aga piirid paika riigi tulude laekumine. Loomulikult on vĂ”imalik tĂ”sta makse vĂ”i vĂ”tta suuremal hulgal laenu, kuid see oleks vĂ€ga lĂŒhinĂ€gelik poliitika, mis pealegi halvendaks ettevĂ”tluskeskkonda. Tugev ettevĂ”tlussektor on aga riigi eduka arengu aluseks.
Praeguses segases majandusolukorras on kÔige tÀhtsam sÀilitada nii kodumaiste kui ka vÀlismaiste ettevÔtjate ja investorite usaldus riigi vastu. Seda on kinnitanud ka mitmed reitinguagentuurid ja uurimisasutused, kes on öelnud, et Eesti on usaldusvÀÀrne, konkurentsivÔimeline ja majanduslikult vaba riik. See nÀitab, et tehtud majanduspoliitilised valikud on Ôiged ning neid ei ole vaja muuta ning kindlasti mitte praeguses maailmamajanduse olukorras, kus usaldus on ainus, mis on midagi vÀÀrt.
Siim Kallas
Rahandusminister
Powered by AkoComment 2.0! |
