|
Ärianalüüs tagab juhtimiskvaliteedi |
|
|
|
|
neljapäev, 08 november 2001
Allikas:
Äripäev
|
Ettevõtetes esitatakse sageli juhtidele, kes langetavad igapäevaselt erinevaid otsuseid, küsimusi “Miks sa nii arvad?”, “Miks sa nii otsustasid?” Kui paljud juhid saavad vastata viitega mitte kõhutundele, vaid teostatud analüüsile? Olulisemad põhjused, miks juhtidel napib analüüsi tegemiseks informatsiooni (informatsioon = faktid ehk andmed + kontekst), on järgmised:
Mitteseostatavus. Aruandlus annab ebaülevaatliku pildi kogu firmast toimivast ning erinevate üksuste aruanded pole omavahel seostatavad.
Võrdluste puudumine. Aruandlus näitab ainult hetkeseisu ja puuduvad trendianalüüsid, võrdlused turuga ja konkurentidega. Selle tulemusena pole firma käekäiku võimalik prognoosida.
Kuna erinevatel otsustel on erinev toime (20% otsustest mõjutavad 80% ulatuses firma käekäiku), siis võime nentida, et juhtide unistuseks on saada õiget informatsiooni õigel ajal õiges vaates. Olen täheldanud, et eelpool toodud probleemidele otsivad juhid väga erineval viisil lahendusi – mõned süvenevad edukate ettevõtete suhtarvudesse, püüdes enda ettevõtte jaoks kokku panna ettevõtte mudelit (a´la “meie valdkonnas peaks personalikulutused moodustama 25% käibest” jne.); mõned juhid püüavad ise hoida kätt operatiivtasandi pulsil, kehastudes aeg-ajalt müügimehe rolli; mõned palkavad tööle analüütikuid või väliseid nõustajaid. Kindlasti iga toodud meetod töötab, sest annab tulemust, kuid probleemi kompleksse lahendusena on maailmas juba aastaid edukalt kasutatud ärianalüüsi.
Ärianalüüsi eesmärgiks on korraldada ettevõtte infovoog nii, et olemasolevad andmed on terviklikud ning lähtuvad ühest allikast (andmeladu), et kogutud infot oleks võimalik analüüsida ja õiged inimesed saaksid õiget infot. Ärianalüüs tähendab seega metoodilist, sihipärast ja regulaarset tegevust, mis aitab tagada ettevõtte ärisuutlikust ning konkurentsieelist. Metoodiliselt sobib ärianalüüsi metoodikaga kõige rohkem “tasakaalustatud juhtimislaua” (balanced scorecard) metoodikaga. Need aruanded on vajalikud ka operatiivtasandi otsusteks.
Reeglina on tarkvara ärianalüüsi lahutamatu osa, sest sageli on analüüsi läbiviimisel tegemist suurte ja erinevate andmemahtudega, millest on vaja teada ainult paar olulist võtmenäitajat. Paraku pole inimene suuteline suurtest andmemahtudest ära tundma seaduspärasusi või veelgi enam – tegema neis üldistusi.
Ärianalüüsi eelised võib kokku võtta järgmiselt:
Aitab kiiresti saada ettevõttest ülevaadet koos trendide ja oluliste seostega ning annab võrdluse planeeritud näitajatega. Ärianalüüsi tarkvaraga avaneb vastav juhtimislaud, milles on kujutatud konkreetsele juhile olulised näitajad, kusjuures igal näitajal on juures tema trend (kasvav või kahanev) ning hälbed ja kõrvalekaldumised on rõhutatud.
Aitab avastada peidetud, piiravaid või kasutamata ressursse kasvatamaks ettevõtte tuludebaasi ja suurendamaks ettevõtte ärisuutlikust. Ärianalüüs aitab saada juhtidel oma alluvate kohta mitte ainult informatsiooni “mida nad on teinud valesti” vaid ka “mida oleks võinud teha paremini või mis on jäetud tegemata”.
Aitab leida seoseid erinevate andmehulkade vahel ennustamaks ette tõenäolisemaid arenguid või leidmaks konkurentsieeliseid.
ANDRES KUKKE
XXL Ärisüsteemide ärianalüüsi projektijuht
Ärianalüüsi kasutamisvaldkondi on palju
Turundus- ja kliendisuhete analüüs: müügitoetuste ja allahindluste efektiivsus, klientide segmenteerimine, konkurendid, rist-turunduse võimalused
Müügi analüüs: hinnapoliitika, toodete valik, müügitoetused, asendustooted
Laoarvestuse analüüs: seisvad ja aeglaselt liikuvad kaubad, optimaalne laoseis, põhjuslikud seosed üle- ja alahinnatud laoseisu kohta
Logistika: kaupade õigeaegne või hilinenud liikumine, kliendi lubaduste täitmine
Tootmisprotsess: tootmisaugud, “pudelikaelad”, tooraine optimaalne hankimine ja varumine, kaubavarudest põhjustatud tootmisseisakud, praaktoodangu põhjused
Majandusarvestus: rentaablus tooterühmade, müüjate, poodide vms lõikes.
Allikas: XXL Ärisüsteemid
Ärianalüüsi tarkvarad liigitatakse viide gruppi
Kiiresti muudetav aruandlus (Ad-hoc) ja mitmemõõtmeline analüüs (OLAP )
Äriprotsesside modelleerimine (Modelling, What-if analyze)
Eelarvestamine (Budgeting) ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC Costing)
Tasakaalus juhtimislauad (Balanced Scorecard, Performance Reporting)
Andmekaevandamine (Data Mining)
Allikas: XXL Ärisüsteemid
Powered by AkoComment 2.0! |
