|
Raamatupidaja pole vaid numbrite kokkulööja |
|
|
|
|
neljapäev, 08 november 2001
Allikas:
Postimees
|
Raamatupidaja töö on levinud arvamuse kohaselt üks igavamaid ameteid, raamatupidajate endi väitel on aga ka arvude ja seaduste maailmas vabadust, mis jätab ruumi loomingulisusele. Kui küsida lapselt, kelleks ta tahab suurena saada, siis päris kindlasti ei unista ta raamatupidajaametist. Eesti ametiasutustes ja firmades töötab tuhandeid raamatupidajaid, kes tunnevad oma tööst rõõmu.
Sampo Panga pearaamatupidaja asetäitja Tiina Majajääs teab, et tema ametit peetakse kuivaks ja igavaks. «Mina päris nii ei arva, muidu ma seda tööd ei teeks,» rääkis ta. «Ühest küljest on see tõepoolest küllalt piiritletud töö, teisalt aga on siin vaja nutikust.»
Kellast kellani
Hea raamatupidaja leiab seadustest oma firmale piisavalt manööverdamisruumi, mida kasutatakse reeglina ära firma tulude vähendamiseks. «Raamatupidaja peab leidma seaduste piires parimaid lahendusi ja tõlgendamine annab võimaluse ka loominguliseks lähenemiseks.» selgitas Majajääs.
Suurfirmas on raamatupidajate tööülesanded jagatud palgaarvestusest aruandluseni. Väikeettevõtte raamatupidaja peab aga firmat puudutava arvudejada seinast seina ise kokku panema.
Veel kümmekond aastat tagasi tegi raamatupidaja töö keeruliseks tohutu paberimajandus ning keerulised pangaülekanded, nüüd on suur osa paberitest arvutisse kolinud ning ülekanded käivad mõne arvutiklikiga. Raamatupidaja ei pea oma pead ka koolimatemaatikaga vaevama, sellegi töö teeb tema eest arvuti.
Raamatupidajatöö miinuseks ja ühtlasi plussiks on Majajääsi kinnitusel istuv kellast kellani töö. Miinusena peab terve päeva ühe laua ja arvuti taga istuma, plussina aga võib raamatupidaja olla üldjuhul kindel, et tööpäev lõpeb kindlal kellaajal ning siis võib pühenduda oma eraelule.
Raamatupidajad on enamasti naised, vaid haruharva satuvad sellesse ametisse mehed. Firma K-Kate pearaamatupidaja Anne Kauts oletab, et meestele ei meeldi ilmselt istuv kontoritöö. «Tean siiski ka mehi, kes töötavad pearaamatupidajatena.»
Raamatupidajal peab olema Majajääsi kinnitusel peale lahtise pea täpsust ja püsivust ning mõistagi ka rutiinitaluvust. «Probleemid ja ülesanded hakkavad varem või hiljem korduma,» rääkis ta.
Majajääs tunnistab, et istuv eluviis paneb pingelisematel perioodidel selja valutama. Pidev arvuti taga töötamine toob aga mõnelegi raamatupidajale varakult prillid ninale. «Samas on raamatupidajaamet samasugune kontoritöö nagu iga teinegi ning samasuguseid probleeme tekib teistegi kontoriametite puhul,» lausus Majajääs.
Vajalik igale firmale
Ehkki hiigelkäivetega suurfirma pearaamatupidajate palgad võivad ulatuda mõnekümne tuhande kroonini kuus, ei pea paika arusaam, nagu teeniks kõik raamatupidajad suuri summasid. Mõne maakoha väikefirma raamatupidaja kuupalk piirdub vaid 3000 krooniga.
Ajad, mil ajalehe reklaamiküljed kubisesid bilansivõimelisi raamatupidajaid otsivate firmade kuulutustest, on Anne Kautsi hinnangul mööda saanud. Raamatupidajana on küll võimalik tööd leida, ent iseasi, millises firmas ning kui suure palgaga. Pearaamatupidajaks saavad nüüd aga reeglina pikaajalise kogemusega finantsistid.
Ükski firma ei saa hakkama ilma raamatupidajateta ning kui ettevõte satub majandusraskustesse, ei alusta omanikud kokkuhoidu raamatupidamisosakonnast. See annab asjatundlikule raamatupidajale suurema kindluse ka oma töökoha suhtes.
Nils Niitra
Powered by AkoComment 2.0! |
