|
Kas raamatupidamine väikeettevõttes on vajalik? |
|
|
|
|
reede, 17 november 2000
|
Niikaua, kuni ettevõtte toode müüb hästi, hind on optimaalne ja konkurentsieelis on olemas, ei mõtle enamus väikeettevõtete juhte raamatupidamisele. Raha tuleb uksest ja aknast sisse ning lõppu ei paista tulevat. Ükskord hakkab aga kõik allamäge minema ning juht ei saa aru, mis küll ettevõttes toimub - siis on aga juba hilja küsida miks?Otse öeldes, väikeettevõte, kes pole raamatupidamist millekski pidanud ei saa loota pikaajalisele ja pidevale edule. Järgnevalt tahaks välja tuua kolm põhjust, miks korralik raamatupidamine on vajalik igas ettevõttes:
- Alati on olemas ülevaade ettevõtte varadest, kohustustest, tulude- ja kulude struktuurist. Võrreldes neid näitajaid sama tööstusharu statistiliste näitajatega (tänaseks on Eesti Statistikaametil päris korralik statistika tööstusharude kohta) on võimalik kindlaks teha oma ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed.
- Hea arvestussüsteem võimaldab igal hetkel koostada ettevõtte bilansi ja kasumiaruande ning edukalt prognoosida tulevasi rahavooge, mis on väikeettevõtte jaoks üks tähtsamaid arvestusvaldkondi, kuna pangast on raske krediiti saada ja läbi tuleb ajada enamasti oma vahenditega.
- Maksude minimiseerimisel on väga tähtis tehingute vormistamine ja korrektsete dokumentide olemasolu. Sellisel juhul suudab ettevõtte juhtkond piisavalt hästi vastata maksuametnike küsimustele ja rahuldada nende huvi.
Väikeettevõtete juhid kipuvad äri kasvades unustama kõik muu ning keskenduvad ainult nõudluse rahuldamisele ja kasumi maksimeerimisele lühiajalises perspektiivis. Seetõttu ei pane paljud juhid tähele, et nende äriplaan on vananenud, turul on uued suunad, töötajad muutuvad rahulolematuks, klientide krediidilimiidid kasvavad ja hankijatele tasutakse järjest hiljem. Selleks, et omada alati ülevaadet ettevõtte tegevusest, peaks iga ettevõtte juht aeg-ajalt analüüsima oma ettevõtte finantsaruandeid. Peamised küsimused, millele korralik arvestussüsteem peaks vastama on:
- kui suured on tulud praegu ja milline on prognoos järgmiseks perioodiks;
- kui suured summad on kinni ostjate tasumata arvete all ja milline on debitoorse võlgnevuse vanuseline struktuur;
- kui suured on võlad hankijatele, liisingmaksed ja nende vanuseline struktuur;
- milline on kulude struktuur (kui suur on palga, amortisatsiooni jne osatähtsus);
- palju on ettevõttel vaba raha ja palju raha on kinni varude all;
- kui kaua saab jätkata tootmist olemasolevate varudega;
- milline on toodete kasumlikkus;
- kui suur on brutokasum ja kui suur on puhaskasum;
- kuidas on muutunud eelpoolnimetatud näitajad võrreldes eelmise aastaga ja kas nad vastavad tehtud eelarvetele.
Loetletud andmete analüüsimine ei võta just palju aega, kuid annab küllaltki ülevaatliku pildi ettevõtte tegevusest ja jätkusuutlikkusest. Samuti ei ole vaja teab kui keerukat raamatupidamisprogrammi või tipptasemel raamatupidajat, et hankida eelpool kirjeldatud andmeid. Piisab, kui ettevõttes on olemas raamatupidamisprogramm, mis sisaldab pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot ning laoarvestust. Põhivara ja palgaarvestuse võib vabalt viia tabelarvutusprogrammi. Selline arvestusüsteem peaks olema piisav, et tagada juhtimisotsuste tegemiseks vajamineva teabe kättesaadavus ja asjakohane ülevaade ettevõtte finantsseisust.
Aarne Kümnik
Finance.ee
Powered by AkoComment 2.0! |
|
