|
Jaanuari MaksuMaksja tähistab tulumaksureformi juubelit |
|
|
|
|
kolmapäev, 27 jaanuar 2010
|
Tulumaksuseadusel täitus vastselt 10 aastat ning sellele sündmusele ongi pühendatud värske ajakiri.
EML vanemjurist Martin Huberg annab ülevaate, mida on MaksuMaksjas nende aastate jooksul tulumaksuseadusest kirjutatud. Nagu tõdeb autor, on see seadus teatud mõttes meie ajastu õigusloome musternäidis, mis kindlasti paneks mõne demokraatiat kauem mänginud riigi kodaniku pea ringi käima.
Kümme aastat on Eesti oludes ühele seadusele väga pikk kehtivusaeg ja mõistetavalt on selle aja jooksul jõutud seadust ka päris palju muuta. EML juhatuse esimees Lasse Lehis teeb kokkuvõtte 58-st muudatustest, mida seadus on pidanud üle elama.
10 aasta jooksul on laekunud arvukalt nii mõttekaid kui ka mõttetuid ettepanekuid tulumaksuseaduse ja selle alusel antud rakendusaktide muutmiseks või täiendamiseks. EML vanemjurist Martin Huberg vaatleb neid ettepanekuid, mida EML peab vajalikuks ja asjakohaseks peab, kuid mis põrkavad vastu tahtmatust ja saamatust nagu taraan vastu kaitseehitise väravat.
EML juhatuse esimees Lasse Lehis toob seevastu loetelu tulumaksuseaduse sätetest, mida sellisel kujul üldse vaja pole, kuna need on ebaõiglased ja ebamõistlikud või lihtsalt sisutud ja segadust tekitavad.
EML vanemjurist Martin Huberg tutvustab Rahandusministeeriumis töös olevat järjekordset tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis peaks seaduseks saama 2011. aastal.
EML juhatuse esimees Lasse Lehis kirjutab kokkuvõtlikult, millised kohtuvaidlused on uue tulumaksuseaduse rakendamise pinnalt tekkinud ning kuidas Riigikohus on tulumaksuseadust tõlgendanud. Olulisemaid kohtulugusid on MaksuMaksjas ka varasemalt oma lehekülgedel käsitlenud.
TÜ tsiviilõiguse lektor, Advokaadibüroo Concordia jurist Andres Vutt kirjutab ühest praktikas vähe kasutatud võimalustest äriühingu netovara taastamiseks. Lisaks tavapärastele meetoditele - aktsia- või osakapitali suurendamine (sh ülekursiga) või äriühingu jooksvat kasumit suurendavad tehingud, nt laenust loobumine, on veel üks paindlik võimalus, vabatahtlik reserv. Kui põhikirjas selline reserv ette näha, siis annab see aktsionäridele ja osanikele võimaluse halbadel aegadel äriühingut rahaliste sissemaksetega turgutada ning paremate aegade saabumisel see raha jälle ilma keeruka asjaajamiseta jälle tagasi maksta.
MaksuMaksja peatoimetaja
Margit Berko
Powered by AkoComment 2.0! |
