|
EML omistas tänavu 2008. aasta maksumaksja sõbra tiitli Tarbijakaitse¬ametile ning maksumaksja vaenlase tiitli Finantsinspektsioonile. Sellise otsusega soovis maksumaksjate liit juhtida tähelepanu sellele, et Tarbijakaitseamet ja Finantsinspektsioon peaksid tegema rohkem koostööd tarbijate õiguste kaitseks finantsteenuste turul, sh ka nendes valdkondades, mis otseselt ei allu finantsjärelevalvele. Avaldatud on ka Finantsinspektsiooni kiri, millega asutus väljendab arusaamatust maksumaksja vaenlaseks nimetamise kohta ning jääb seisukohale, et õigusriigi toimimise üheks aluseks on õigusvaidluste lahendamine kokkuleppel või kohtusüsteemi kaudu. Esimene kohtuistung ongi juba toimunud ja järgmise aasta tiitlite jagamise ajaks ilmselt on ka eurolaenude vaidluses lõplik selgus majas. EML on vastu maksude tõstmisele - stabiilne maksukeskkond on Eesti majanduse arengu jaoks väga oluline väärtus. Mõistlikum on vähendada maksuintressi määra ning muuta maksuvõlgade ajatamine kergemaks, mis päästaks võlgadesse sattunud ettevõtjaid. Kui riik vastu ei tule, on ettevõtja sunnitud ennast kaitsma saneerimis- või pankrotimenetlusega, millest riik kindlasti ei võida. Loobudes 1436-kroonisest sotsiaalmaksust kuus, päästaks riik paljud töökohad ega peaks maksma inimestele töötu abiraha ning tagama tasuta ravikindlustust, lisaks teeniks ka tulu- ja sotsiaalmaksu palkadelt. Nagu veebruaris paslik, peatub MaksuMaksja pikemalt tulude deklareerimise teemal. MTA juhtivspetsialist Hannes Udde annab põhjaliku ülevaate, kuidas õigesti täita tuludeklaratsiooni, lisaks annab lugejatele nõu EML juhatuse esimees Lasse Lehis. Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Andrias Palmits tutvustab saneerimismenetlust, mille eesmärgiks on aidata ettevõttel ületada majanduslikke raskusi, taastada tema likviidsust, parandada kasumlikkust ning tagada jätkusuutlik majandamine. Autori käsitleb lähemalt ka maksuhalduri nõudeid saneerimisabinõude rakendamisel. Et seadused on keerulised ja elu üllatusi täis, annab EML vanemjurist Martin Huberg ülevaate sotsiaalmaksu kuumäära rakendamisest, selle eranditest ja erandite eranditest. Kuna kuumäär on seotud eelkõige ravikindlustusega, siis tuleb juttu ka ravikindlustuskaitse tekkimisest nii sundkindlustuse kui vabatahtliku kindlustuse korral.
Viimane on suunatud just nendele juhtudele, kus sundkindlustuskaitset ei teki, kas siis liialt väikese sotsiaalmaksu maksmise pärast või muudest asjaoludest tingituna. Samuti purustab autor müüdi, et Eesti maksusüsteem on lihtne ja väheste eranditega, kasutades näitliku materjalina ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna arvamuslugu loovisikute ravikindlustusest. Margit Berko
MaksuMaksja peatoimetaja
margit@maksumaksjad.ee
Powered by AkoComment 2.0! |
