|
Märtsi MaksuMaksjas suuremad ja väiksemad probleemid aastaaruannete esitamisega |
|
|
|
|
neljapäev, 03 aprill 2008
|
|
Loodetavasti ei ole kõigil veel aastaaruanded valmis. Ja kui ongi, siis kindlasti võib märtsi MaksuMaksja õpetusi hoida tallel järgmiseks aastaks.
Tark õpib teiste vigadest. Audiitor Imre Karulin toob lugejateni tüüpilisemad vead, mis on kerged tulema finantsaruande koostamisel ning õpetab, kuidas neid vigu vältida. Omapoolseid soovitusi jagab ka harrastusraamatupidaja Lasse Lehis. Tartu Ülikooli tsiviilõiguse lektor ja advokaadibüroo Concordia jurist Andres Vutt analüüsib oma uurimuses sellist aktuaalset, kuid Eestis reguleerimata teemat nagu allutatud laenud. Kas allutatud laenu kokkulepped on üldse võimalikud ja kui on, siis kas sellist laenu tuleks kajastada bilansis kohustuse või omakapitalina?
EML vanemjurist Martin Huberg teeb kokkuvõtted 2006. aasta sügisel alguse saanud äriregistri trahvide vaidlustamise aktsioonist. Algas kõik sellest, et autorile endale määrati trahv majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Asja uurides selgus, et trahve on määratud massiliselt, ilma ette hoiatamata ja tihti ka juba pärast aruande esitamist. EML arvates ei olnud taoline praktika põhiseaduses sätestatud põhimõtetega kooskõlas ning me kutsusime inimesi üles trahve vaidlustama. Nüüdseks on vaidlused lõppenud ja aeg tõmmata otsad kokku.
MaksuMaksja käsitleb ka üht tõsisemat maksuprobleemi, mis ilmnes tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu analüüsinud konsultatsioonifirma Deloitte Advisory memost. Ühe kavandatava muudatuse kohaselt hakataks äriühingutest osa- või aktsiakapitali vähendamisel või osaniku lahkumisel tehtavaid väljamakseid ning likvideerimisjaotisi maksustama nagu dividende. Ühest küljest kaotaks see võimaluse teha neid väljamakseid maksuvabalt, mida kogu maailm kaheksa aastat teadis ja kasutas. Teisest küljest tekitaks uus kord teatud juhtudel topeltmaksustamise, sest maksustamisel ei arvestataks enam osaluse soetusmaksumust, vaid nominaalset sissemakse suurust. MaksuMaksja trükkis ära kogu memo täies mahus ning lisas juurde ajakirjanduses sel teemal avaldatud seisukohad ja vastukajad. Kuigi seadus võeti vastu ilma suuremate muudatusteta, loodame siiski, et mõne hilisema muudatusega suudetakse memos väljatoodud topeltmaksustamise probleem lõplikult lahendada.
Ettevõtja Jaan Õmblus kirjutab, kuidas Rahandusministeeriumi ellu viidav rahanduspoliitika on nii vastuoluline ja arusaamatu, et kohati jääb mulje, nagu oleks tegemist hoopis segasevõitu finantskeemiaga. Autor ei kaota siiski lootust, et Rahandusministeerium suudab pakkuda adekvaatset informatsiooni meie rahandusliku olukorra kohta, millest lähtuvalt võivad inimesed langetada omi majandusotsuseid ning toetab seda ka ise õigesuunalise rahanduspoliitikaga.
EML nõukoja liige Kaspar Lind ja EML juhatuse esimees Lasse Lehis tutvustavad skandaalset pangasaladuste avalikuks tuleku juhtumit Liechtensteinis. Milline tulevik ootab "Liechtensteini Nokiat", selles küsimuses jäävad autorid äraootavale seisukohale, kuid üks on kindel: Saksa riik on loomas huvitavat pretsedenti maksupettuste vastu võitlemisel.
Advokaadibüroo Hansa Law Offices advokaat Vahur Kivistik tutvustab uuemat kohtupraktikat maksukuritegude asjades. Pikka aega oli kombeks esitada süüdlaste vastu tsiviilhagi ning maksukuriteo tagajärjel riigile laekumata makse mõisteti kui riigile tekitatud kahju. Uuemad Riigikohtu seisukohad tegid selles praktikas olulisi korrektiive - maksunõuded tuleb üldjuhul esitada haldusmenetluses, mitte tsiviilhagina. Kuidas mõjutab Riigikohtu hiljutine otsus maksukuritegude menetlemist tulevikus, võitegi artiklist lähemalt lugeda.
Powered by AkoComment 2.0! |
