Paraku ei saa päris poliitikast siingi üle ega ümber, sest seadusandja leiab jätkuvalt, et tulu- ja sotsiaalmaksuga tuleb maksustada iga sent, mille tööandja kulutab töötaja tervisele - tellib gripivastase vaktsineerimise või siis lunastab nädalavahetuse spaas.
Kogenud töötervishoiuarst Ahe Vilkis tervitab intervjuus tööandja igasugust panust oma töötajate tervisesse: „Eriti tänapäevases tööjõupuuduse olukorras tahaks ju tööandja säilitada oma kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid töövõimelistena. Loodan väga, et peagi näeb riik selles üht võimalust tööjõupuuduse leevendamiseks ja muudab maksuseaduse vastavat punkti."
Need, kes tunnevad läbipõlemishirmu, kellel töö „hakkab ajudele", peaksid töötervishoiuarsti sõnul mõtlema aga oma elustiili muutmisele ja aktiivsele puhkusele.

Enamasti kurdavad arvutitöö tegijad selja-, liigesevalu ja lihaspingete üle nii seljas kui ka õlgades. Siiski pole kombeks, et inimesed kusagil kontoris võimlema kipuvad - säärane asi pole meie kultuuris ju ometigi väärikas. Ihuhädasid leevendatakse ikka nii, et sinna, kus valutab, määritakse valuvaigistavat kreemi ega tegelda valu põhjusega.
Samas saab ennast ise aidata näiteks hiina tervisevõimlemisega, mida võib harrastada meister Mart Parmase juures, kelle juhendamisel saab rahuliku muusika saatel stressi maandada ning end pisut ka liigutada.

Töötajate luu- ja lihaskonna vaevused on paraku levinud üle Euroopa, nende all on mingil eluhetkel kannatanud kuni 90% inimestest. Kaela- ja ülajäsemete vaevuste põhjuste teadvustamisele, nende ennetamisele ja ravile pühendatud Euroopa Liidu Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2007. aasta teabekampaaniat „Kergenda kandamit!" tutvustab Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare.

Tööinspektsioon seostub ennekõike tööõnnetustega. Vastavalt põhimäärusele on inspektsiooni järelevalve all aga ka töösuhted, mis mängivad töökeskkonnas olulist rolli. Paraku näitab kontrollimine, et töölepingud lonkavad mõnes firmas kahte jalga, kirjutab inspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare. Töölepingute nõuetekohane vormistamine, eriti aga palgatingimuste kehtestamine on paljude tööandjate jaoks tõsine probleem. Mõni tööandja on probleemistiku „lahendanud", jättes kirjaliku töölepingu lihtsalt vormistamata.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane vaatleb olukorda, kus töölepingu vormistamisel üritatakse töö tegemise asukoht näidata võimalikult segaselt. Et vähem makse maksta, püüab kohalik tööandja välisriigis töötamist näidata töölähetusena - isegi juhul, kui see ei tulene poolte tegelikust tahtest.
Hämamine ei pruugi tööandjale aga kasuks tulla, sest vaidluse korral tuvastab töövaidlusorgan, kas töötajat üldse sooviti tööle rakendada ka Eestis. „Lepingu sätete vastuolu korral kohaldatakse aga töötaja jaoks soodsamat sätet," märgib autor.

Vastavalt töölepingu seaduse §-le 82 võib töötaja omal algatusel lõpetada töölepingu, kui tööandja rikub selles kokkulepitud tingimusi, ja saada määramata ajaks sõlmitud töölepingu puhul hüvitist oma kahe kuu keskmise palga suuruses. Paraku sagenevad vaidlused selle sätte kohaldamise üle.
Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ advokaat Tiia Kruusmaa nendib taoliste vaidluste põhiprobleeme tutvustades, et „tegemist on väga keerulise töölepingu lõpetamise alusega, kusjuures TLS § 82 kohaldamise praktika töövaidlusorganites ei ole kaugeltki ühetaoline, rääkimata, et töösuhte pooled teaksid, kuidas oleks õige toimida."

Tallinna Ülikooli psühholoogiamagistrant Karlis Goldstein märgib oma uurimuses, et maksukorralduse ja selle komponentide ilme kujundamine vajab enam tähelepanu. Tema hinnangul ei loo meedia maksude kogumise ja kogutud raha ümberjaotamisest saadavate hüvede vahele selget sidet ja need näivad üksteisest sõltumatute protsessidena. Nende läbimõeldud ja järjekindel seostamine võib tõsta maksumaksja koostöövalmidust maksusüsteemiga, leiab autor.

Kohtuloo rubriigis kirjutab Rimess OÜ maksukonsultant Gaily Kuusik laenude maksustamisest. Maksuhaldur on tihti leidnud, et kui laenu andmine ei ole äriühingu peamine tegevusala ja kui laen on antud ilma intressita või moodustab teenitav intressitulu ettevõtja kogutuludest väga väikese osa, siis on kogu väljaantud laenusumma ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ja tuleb tulumaksuga maksustada.
Riigikohtu uuem praktika on seda tõlgendust veidi korrastanud. Kohus on muuhulgas leidnud, et väljaantud laenu maksustamine ettevõtlusega mitteseotud kuluna on õigustatud, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks.

IMBI E. KALJUSTE
MaksuMaksja peatoimetaja

Kommentaarid

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-10 15:33:44 dors.txt;10;12

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-09 09:31:33 dors.txt;10;12

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-09 09:31:29 dors.txt;10;12

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-04 17:41:01 YNAXfN seepwbcrudjp, pmpmnhioakbc, [link=http://kegbfoayqmhu.com/]kegbfoayqmhu[/link], http://levbjjirljve.com/

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-04 16:50:42 2LSSzC nyzefxfozogc, rkuacwerfnth, [link=http://hvtsbjpgeejg.com/]hvtsbjpgeejg[/link], http://phymydddtqvw.com/

Kirjutaja: Külaline :: 2008-05-07 22:17:32 cIo75s zunopkzckehs, ylvbbzpaueyi, [link=http://exbetkedftfl.com/]exbetkedftfl[/link], http://aiqzmyaiwgmf.com/

Lisa kommentaar
Nimi:	Külaline
BBCode:
Kommentaar:

Powered by AkoComment 2.0!