Kesksuvine MaksuMaksja võtab kokku maksumaksjate suve esimese poole
tähtsad sündmused. Kuigi võib tunduda, et kõik mäletavad ju väga hästi,
mis millal juhtus ja kes mida ütles, siis ajaloo jaoks pani kroonik
siiski ritta kõik kuluhüvitiste kodusõja kuulsusrikkad lahingud. Õnneks
sõdis meie poolel ka meedia ja praegu on vist üsna vähe neid, kes mitte
midagi pole kuulnud sellisest organisatsioonist nagu maksumaksjate
liit. Kuigi me ei tahtnud kuulsaks saada, vaid maailma õiglasemaks
muuta.
Avaldame ka liidule tulnud toetuskirjad, millest on näha, kuivõrd suur poolehoid liidu pöördumisel ikkagi oli. Kõige kõnekam on muidugi toetusallkirjade kogus ise - 18 827.
Kaaneteema on seekord aktsiisid ja inflatsioon. Koalitsioon valitsusleppesse sõna-sõnalt aktsiisidest midagi sisse ei kirjutanud. Soovitatakse lugeda ridade vahelt ja tõlgendada aktsiisitõusu seoses lubadusega liita Eesti võimalikult kiiresti eurotsooniga.
Ajakirjas võtab aktsiiside olemuse, ajaloo ja põhimõtted vaatluse alla EML juhatuse esimees Lasse Lehis. 15 aastat tagasi kehtis Eestis näiteks karusnahaaktsiis, millega maksustati rebase, kährikkoera, soobli, naaritsa, puurituhkru, ondatra ja tšintšilja nahku ning nendest valmistatud tooteid, samuti elusaid karusloomi.
Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ja seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist ühisturul, siis harmoniseeritakse Euroopa Liidus aktsiisialaseid maksueeskirju. Direktiivi kohaselt aga näiteks veini ei pea üldse aktsiisiga maksustama, kuid paljud riigid (sh Eesti) siiski teevad seda. Direktiivid lubavad liikmesriikidel kehtestada aktsiise ka muudele kaupadele, mida direktiivid ei reguleeri, kuid need ei tohi olla vastuolus üldiste kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtetega.
Alkoholi-, tubaka- ja kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatustest annab lühiülevaate EML vanemjurist Martin Huberg.
Et öelda midagi Eesti valitsuse soovunelma kohta saavutada aktsiiside kiire tõstmisega mõne aasta pärast inflatsiooni madal tase, tuleb mõista inflatsiooni mehhanismi. Seda kirjeldab Sisekaitseakadeemia majandusteooria õppejõud, EML nõukoja liige Indrek Saar.
Inflatsioonist ehk keskmise hinnataseme tõusust on saamas oluline makromajanduse indikaator, kuna sellest sõltub euro kasutuselevõtmine, mida paljud analüütikud peavad Eesti kiire majanduskasvu jätkumise oluliseks eelduseks. „Eesti majanduses, kus üha rohkem on hakatud rääkima lähenevast langusfaasist, ei näe ma hetkel küll kogunõudlusele sellist kasvupotentsiaali, mis võiks tekitada inflatsioonispiraali," rahustab Saar. „Ja kui riigieelarve suudetakse hoida ülejäägiga, millel on samuti kogunõudlust kitsendav efekt, on valitsus omalt poolt olulisemad sammud võimalikult kiireks eurole üleminekuks astunud."
Eelarveülejäägist loobumise, aktsiiside ja palju muu kohta küsis MaksuMaksja otse rahandusministrilt Ivari Padarilt, kelle lahendada on eelmiste ministrite ajal õhku jäänud ülitähtsad riiklikud küsimused - euro ja 2009. aasta tulumaksuprobleem. Padar lubab euro võimalikult kiireks tulekuks oma parima anda, samuti lahendada ettevõtete tulumaksu küsimuse juba sel suvel. Eksrahandusmister Taavi Veskimägi peab eurot Padari mõõdikuks: „Kui euro tuleb, on Padar ministrina õnnestunud - ükskõik mida muud ta teeks või jätaks tegemata."
Padari sõnul täidab ta rahandusministrina valitsuslepet, mis arvestab kõigi valitsuserakondade lubadusi. Samas peab ta „oluliseks, et sotsiaaldemokraatidel, kes on kaua opositsioonis olnud, on avanenud võimalus oma poliitika riigis ellu viia."
Valimislubaduste täitmiseks Riigikogus aegsasti vastuvõetud tulumaksuseaduse muudatusi tutvustab põhjalikult Martin Huberg. Samas leiab ta põhjust ka kriitikaks: „Kuna töö tehti kiiresti, siis tuleks maksumaksjatel veenduda, kas ka korralikult - tavaliselt see ju nii ei kipu olema ja ka siin võib etteruttavalt öelda, et pinnuks silmas on metsamaterjal."
Ruumipuudusel MaksuMaksjast varem välja jäänud suuremate erakondade valimiseelne maksudebatt leiab seekord oma väärika koha. Enne valimisi püüdsid poliitikud end maksumaksjatele rohkem tõestada, olid avatumad ja põhjalikumad. Majandusajakirjaniku Anvar Samosti juhtimisel räägivad üldisest maksukoormusest, ökoloogilisest maksureformist ja tulumaksumääradest roheline Valdur Lahtvee, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, reformierakondlane Meelis Atonen, rahvaliitlane Mart Opmann, isamaalane ja respublikaan Taavi Veskimägi ning keskerakondlane Heido Vitsur.
Kuna tookord kuulas neid suhteliselt vähene publik, siis MaksuMaksja abiga saab ka laiemale auditooriumile selgemaks näiteks see, miks 2009. aasta tulumaksuprobleem tänaseni lahenduseta on jäänud.
Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner ja vandeadvokaat, EML nõukoja liige Priit Lätt ja advokaadibüroo maksujurist Rainer Eidemiller tutvustavad maksuintresside aegumise uuemat kohtupraktikat.
IMBI E. KALJUSTE
MaksuMaksja peatoimetaja|
Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-10 15:45:08
dors.txt;10;12 | Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-08 23:57:01
comment2, | Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-04 17:53:18
6eq09v qyoeneotxkeb, udtdxuzxvqat, [link=http://stkfqpehpgam.com/]stkfqpehpgam[/link], http://jbwjpnxqwgdi.com/ | Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-04 17:02:59
9xfOHv hmgbzvxayowv, xmzglrvjijup, [link=http://xfhrqvaytscl.com/]xfhrqvaytscl[/link], http://olszxdplfxro.com/ | Kirjutaja: Külaline :: 2008-05-07 22:17:32
ykmYpg akhbfzyexzoo, dpgtyehtiwmm, [link=http://upqjdazbduae.com/]upqjdazbduae[/link], http://xvltsjqakzbc.com/ |
Powered by AkoComment 2.0! |
