Riigipoolsest rahalisest abist tulevastele vanematele annab MaksuMaksja mainumbris ülevaate EML endine jurist Mariliis Kannukene. Tema põhjalik artikkel algab sünnitushüvitisest ja lõpeb tulumaksusoodustusega, käsitledes nii vanemahüvitist kui ka lapse kõrvalt töötamist.
Perekond on võetud riikliku kaitse alla kõige kõrgemal tasandil - põhiseadus sätestab vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda, samuti perekonna kohustuse kanda hoolt oma abivajavate liikmete eest. Perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustusi ja nende täitmatajätmisel elatise väljamõistmist tutvustavad Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner ja vandeadvokaat Priit Lätt ning jurist Triin Tuulik.
Elatise maksustamise probleeme käsitleb EML juhatuse esimees Lasse Lehis. Tema hinnangul on elatise maksustamise kõige sagedasem häda selle saajate ja maksjate teadmatus, mis teatud olukordades toob endaga kaasa ebameeldivaid üllatusi. Autor pakub probleemile mitu lahendusvarianti. Elatise saajat võiks selle deklareerimise ja sellelt tulumaksu tasumise kohustusest teavitada elatiseasja menetlev kohtunik või siis kohtutäitur. Probleemi lahendaks Lehise arvates seadusemuudatus, mis otseselt sätestaks kohtutäiturite kohustuse kontrollida tulumaksu kinnipidamist elatiselt.

Liidu liikmed on EML-ile läkitanud mitmeid küsimusi kinnisasjade ja ehitiste käibemaksuga maksustamise kohta. Nende kohta soovis liit selgust Rahandusministeeriumist. Avaldame nii küsimused kui ka vastused, mis maksumaksjaid vaevalt et väga rõõmustavad, sest nii mõnigi segane asi muutub pärast vastuse lugemist veelgi segasemaks.
Probleemi põhjus on eelkõige läbimõtlematult ja kiirustades kokku kirjutatud käibemaksuseaduse sätted. Oma kommentaaris nõuab EML juhatuse esimees Lasse Lehis liidu nimel käibemaksuseaduse ümbertegemist. Muuhulgas sõnastab ta samas mitmed lihtsad maksustamise põhitõed: „Mõiste, millel on maksuõiguslik tagajärg, peab olema seaduses defineeritud." ja „Mis on lubatud raamatupidamise jaoks, see ei ole lubatud maksustamise jaoks."

Maamaksu teema on maksumaksjatele juba aastaid „südamelähedane" olnud. Kuni see maks kehtib, on MaksuMaksja veergudel põhjust selle vastu ka sõna võtta. EML on teinud ettepaneku maamaks ära kaotada, sest maa hindamise ja maamaksu kogumise kulud on võrreldes maksust laekuva tuluga ülemäära suured. Seekordne Lasse Lehise lugu paberi raiskamisest on vaid üks näide, mis kinnitab liidu seisukohta.
„Vaevalt et kogu maamaksu haldamise maksumust kellelgi õnnestuks täpselt kokku lüüa, kuid loodetavasti läheb kõik see lõbu kokku maksma ikka vähem kui need 517 miljonit, mis omavalitsused maamaksuna tulu saavad," möönab autor lõpetuseks.
Talle räägib kaasa EML vanemjurist Martin Huberg, kes on luubi alla võtnud seni vähe puudutatud teema - kuidas kohaliku omavalitsuse „kunnid" maamaksusoodustusi ebaseaduslikult jagavad. „Kui aga vaadata, kuidas kohalikud omavalitsusüksused maamaksu oma huvides kuritarvitavad, siis tuleks vähemasti maksusoodustuste osas midagi ette võtta," nendib kirjutaja. Ta soovitab näiteks pensionäre puudutava soodustuse sätestada vahetult maamaksuseadusega.

24. aprillil oli EML delegatsioonil põhjust koos rahandusministriga tähistada Eesti tänavust enneolematult varast maksupööripäeva.
Maksukoormuse olemust aitab mõista Sisekaitseakadeemia majanduse ja rahanduse õppetooli juhataja-lektor Indrek Saar. Üldise maksukoormusega on tema sõnul asjad selged. Sisemajanduse kogutoodangu väärtus väljendab mingil konkreetsel aastal tulude kogumahtu riigis samal ajal. Mingi osa nendest tuludest kogub avalik sektor maksutuludena endale oma tegevuse finantseerimiseks. „Kui nüüd arvutada kogutud maksutulude osa SKT-st, ongi tulemuseks näitaja, mida üldiselt loetakse maksukoormuseks. Sellisel moel makrotasandi näitaja arvutamine on äärmiselt lihtne ja ka rahvusvaheliselt võrreldav," selgitab ta.
Kuigi makrotasandil on maksukoormuse tase riigis suhteliselt lihtsalt mõõdetav, ei näita see maksukoormuse taset mikrotasandil - see jaotub erinevate ettevõtete ja majapidamiste vahel erinevalt. „Selle jaotuse määratlemine on aga ääretult keerukas ülesanne, kuna reaalne majandus on ülikeeruline ja infovajadus selle analüüsimiseks liialt suur," möönab Saar.

Ühiskondlikult aktiivsel kodanikul võib nii mõnigi lammutus- või ehitustöö tekitada soovi avaliku võimu kandja kohtus korrale kutsuda. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Pihel Sarv möönab, et oma kodanikukohust täita üritavad tublid inimesed on sageli pidanud kohtutee lõpetama edutult ja nõutult. Tema artikkel selgitab, mis asi on avalik huvi ja kas seda saab kohtus kaitsta.

IMBI E. KALJUSTE
MaksuMaksja peatoimetaja

Kommentaarid

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-10 15:55:55 dors.txt;10;12

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-09 10:14:07 dors.txt;10;12

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-09 10:13:32 dors.txt;10;12

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-04 18:04:17 I9nUqv aarvoppblyyx, nkfryxbdyqyh, [link=http://xpfafhpzrvqh.com/]xpfafhpzrvqh[/link], http://gadtjammbzbn.com/

Kirjutaja: Külaline :: 2008-07-04 17:14:27 ewuNDJ kgtmcedvuhbd, abqysdekvjbo, [link=http://tbamhphnetcv.com/]tbamhphnetcv[/link], http://gnyzzwjilngg.com/

Kirjutaja: Külaline :: 2008-05-07 22:17:32 inU3M1 cjygpweajvuf, pcoiasrogdsr, [link=http://tfcrfeabmruj.com/]tfcrfeabmruj[/link], http://slagwevimeid.com/

Lisa kommentaar
Nimi:	Külaline
BBCode:
Kommentaar:

Powered by AkoComment 2.0!