|
Töölepinguliste kohustuste vältimiseks ei piisa töövõtulepingu sõlmimisest, sest töövaidlusorgan lähtub töösuhte tegelikust iseloomust. Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul on ükskõik, kuidas lepingut nimetatakse, kuna loeb pooltevahelise suhte tegelik sisu - kohtus ei oma lepingu pealkiri olulist tähtsust. "Vaadatakse lepingu sõnastust ja kui seal on sees sõnad "palk", "puhkus", "katseaeg", siis selliseid asju võlaõigusseadus ei tunne, vaid need on omased töölepingulisele suhtele," selgitas Raidve personalitöö koolituskeskuse Personalis seminaril "Kas kõik on korras kohustuslike dokumentidega töösuhetes?". Kui lepingus räägitakse tasust ja töö seisneb teenuse osutamises või kokkulepitud tulemuse saavutamises, siis viitab see võlaõiguslikule suhtele. "Kui tegemist on ilmselge alluvussuhtega, töötaja on tööandja meelevallas ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on tegemist töölepinguga," rääkis Raidve. "Kui teist poolt koheldakse võrdse partnerina ja töötegija kannab ise riisikot, on tegu pigem võlaõigusliku suhtega." Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Thea Rohtla sõnul on juhtumeid, kus töötaja nõuab töölepingust tulenevaid tasusid, kuid tööandja ütleb, et tegu pole töölepingu, vaid töövõtulepinguga. "Öeldakse, et meil polnud muud blanketti kui see töölepingu oma," märkis Rohtla. "Tegelikult toimiski töösuhe töövõtu alusel. Sagedamini on aga vormistatud töövõtuleping, kuigi suhe on töölepinguline." Töövaidluskomisjon tunnistab sageli töövõtulepingu töölepinguks, kuna asja arutades ilmneb, et tegelikud kokkulepped ja asjaolud on omased töölepingulisele suhtele. Sealt edasi tulevad juba kõne alla saamata jäänud palgad, viivised, lõpparved, kasutamata puhkuse hüvitised ja lepingu lõpetamise õigsus, rääkis Rohtla. Rohtla tõi näiteks ehitusbrigaadi, kus ühe brigaadi liikmega oli teistest erinevalt sõlmitud töövõtuleping koos katseajaga ja kohustus lisaks tööaja normile järgida ka sisekorraeeskirju. Sellises olukorras ei saa teha brigaadi liikmetel vahet ja sõlmida osadega töövõtulepingut, märkis Rohtla. Olenemata sellest, kas sõlmitakse leping või mitte, loetakse töösuhe alanuks sellest päevast, mil tööandja töötaja tööle lubas. Palju on juhtumeid, kus tööandja ütleb kahe nädala möödudes töötajale, et sa ei sobi meile ja homme pole vaja enam tulla, lisas tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. SRC Group OÜ personalidirektori Ly Mazurtšaki sõnul on tööandja ootus personalijuhile sageli selline, et tee midagi - mina ei taha, et ta oleks põhikohaga tööl, siis ta tahab puhkust jms. Merike Lees
Merike.Lees@aripaev.ee
Powered by AkoComment 2.0! |
