Kui varem rääkis seadus vaid alla kolmeaastast last kasvatava ema vallandamise keelust, siis võrdse kohtlemise printsiibi ja töölepingu seaduse kohaselt laieneb see keeld ka isale.
Isa all mõistetakse ka meest, kes elab vabaabielu naisega, kellel on alla kolmeaastane laps, rääkis Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.
See keeld tuleneb põhiseadusest, kus lapse huvid on seatud esiplaanile. Sellest tulenevalt võiks lapse heaolu sattuda ohtu, kui tema ülalpidaja töö kaotab. Töölepingu seaduse kohaselt on alla kolmeaastast last kasvatava isikuga töölepingu lõpetamine koondamise ja mittevastavuse tõttu keelatud, muudel alustel, näiteks distsiplinaarkaristusena võib nende töölepingu lõpetada ainult juhul, kui tööinspektor annab selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku.
Töölepinguseaduse § 92 räägib isikust, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Töövaidluste praktikas on selleks “kasvatavaks isikuks” loetud ka näiteks vanaema ja vabaabielu “isa”. Oluline, et töötaja on tööandjale sellest teatanud, selgitas Heli Raidve.
“Selge juriidiline tõlgendus puudub, aga on avaldatud seisukohti, et kui seadus välistaks kõik teised ja räägiks ainult isast ja emast, siis oleks see pidanud nii kirjas olema,” märkis Raidve. “Pole ka kirjas, et “kellel on” ega seda, et “kes üksi kasvatab” jms. Selle asemel on “isik, kes kasvatab”.”
Ja töölepinguseadus ütleb, et sätete vastuolu korral tuleb kohaldada töötajale soodsamat. Siit siis ka põhimõte, et mitme tõlgenduse olemasolul tuleb valida see tõlgendus, mis on töötajale soodsam, selgitas Raidve.
Isad, kellele vallandamiskaitse laieneb, pole sellest enamasti kuulnud. Tööandjad ei kipu neid ka nende õigustest teavitama.
Ma pooldan, et inimesed teaksid oma õigusi, aga nende teavitamist ma ei ole enda kohustuseks võtnud.
Kärt Kirso, YIT Ehituse personalijuht “Ega enamik isasid ei tea sellest seadusest midagi ja ega personalijuhid ei kipu ka ütlema,” arvas kahemehefirmas A & D Tehnoteenistuse OÜs töötav Urmas Kaldoja, kelle peres kasvab ligi kuuvanune tütar.
YIT Ehituse personalijuht Kärt Kirso tunnistas, et tema ei ole töötajatele eraldi sellest töölepinguseaduse muudatusest rääkinud. “Ma pooldan, et inimesed teaksid oma õigusi, aga nende teavitamist ei ole ma enda kohustuseks võtnud,” sõnas ta.
Kirso ei osanud hinnata, kuivõrd on nende valdavalt meessoost töötajad vallandamiskaitset pakkuvast seadusesättest teadlikud. Laste eest antavast puhkuse lisapäevade võimalusest said töötajad küll teada ja tulid seda küsima, märkis Kirso.
“Meie üldiselt ei vabasta inimesi, meilt on lahkutud ainult poolte kokkuleppel või omal soovil,” lausus Kirso, lisades, et YITi tööjõu voolavus on alla ühe protsendi.
Falck Eesti personalijuht Eela Velström ütles, et kui tööandjal on kohustus väikese lapse vanema suhtes, siis peaks sellel lapsevanemal olema samamoodi kohustus teavitada tööandjat oma lapse kasvatamisest. Väga raske on otsuseid ümber teha, kui pärast koondamiskavade teatavaks tegemist tuleb välja, et tegelikult kasvatab töötaja alla kolmeaastast last, rääkis Velström. Aga ümber ta tuleb teha, sest töövaidluslikus mõttes oleks see juba ette kaotatud juhtum, sõnas Velström.
Praegu püüab Velström leebes ja sõbralikus vormis hankida infot töötajate laste kohta kas või jõulupakkide jagamisega. Töötaja ankeedis on samuti sees küsimus laste kohta, kuid töötajal on õigus jätta sellele küsimusele vastamata, selgitas Velström.
Töötajal ja tööandjal ei ole võimalust viisakalt lahku minna ka siis, kui mõlemad seda tahavad – poolte kokkuleppel lahkudes ei saa töötaja töötuskindlustuse hüvitist, sõnas ta.
Väikelapse vanema töölt vabastamiseks on vaja inspektori luba
Tööandja saab erandjuhul lõpetada ka väikelapse vanema või kasvatajaga töösuhte, kuid seda ainult tööinspektori loal.
Juhul kui põrkuvad lapse ja tööandja huvid, on alati esiplaanil lapse huvid.
Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Tööandja võib lõpetada töölepingu alla kolmeaastast last kasvatava isikuga vaid juhul, kui ettevõte likvideeritakse või ta pankrotistub. Samuti sel juhul, kui töötaja katseaja tulemused olid ebarahuldavad, töötaja rikkus töökohustusi, tööandja kaotas tema suhtes usalduse või töötaja pani toime vääritu teo.
Samas peab kõigi nende eelnimetatud aluste tõttu töölepingu lõpetamiseks tööandja taotlema tööandja asukohajärgse tööinspektori luba, rõhutas jurist Heli Raidve Äripäeva seminaril Kasulikud teadmised ja konksud tööõiguse vallast.
Ilma tööinspektori loata saab tööandja lõpetada töölepingu siis, kui tegemist ei olnud põhikohaga töötajaga ja tema asemel võetakse tööle põhikohaga töötaja.
Töölepingut ei saa lõpetada töötaja ajutise töövõimetuse korral. Töölepingu võib lõpetada vaid siis, kui on tegemist pikaajalise töövõimetusega. Formaalselt lubab töölepinguseadus lõpetada töölepingu hoolduslehel oleva inimesega, kuid seda ei ole soovitav teha, rääkis Raidve. Põhjus, miks seda siiski ei ole soovitav teha, seisneb selles, et kui töötaja on hoolduslehel lapse haiguse tõttu, siis põrkuvad siin lapse ja tööandja huvid.
“Juhul kui põrkuvad lapse ja tööandja huvid, on alati esiplaanil lapse huvid,” selgitas Raidve.
Merike Lees
Merike.Lees@aripaev.ee
Powered by AkoComment 2.0! |
