|
Kaubakood tekitab ikka veel probleeme |
|
|
|
|
teisipäev, 24 mai 2005
Allikas:
Äripäev
|
Euroopa Liiduga ühinemine tõi Eesti väliskaubandusstatistikas kaasa suuri muudatusi, mis olid ühevõrra olulised nii statistikaameti kui ka ettevõtete jaoks.
Statistikaamet sai andmete töötlemise ja avaldamise puhul varakult selgeks, et kaubaÂvahetuse arvestamise metoodika muutub sellisel määral, et võrreldavust liitumiseelse ja -järgse aja statistikas säilitada ei ole võimalik.
Ettevõtete jaoks muutus see, et maist 2004 peavad nad kaubavahetuses ELiga tollideklaratsioonide täitmise asemel esitama Intrastati aruandeid statistikaametile.
Intrastati aruanne on ettevõtetele, kes teostavad väliskaubandustehinguid teiste ELi liikmesriikidega. Kaupade liikumist ELi sisepiiridel ei fikseerita ning Intrastati aruanne asendab tollideklaratsioone. Et 80% Eesti kaubavahetusest toimub teiste liikmesriikidega, siis langes ettevõtetele suur vastutus.
Aasta jooksul ettevõtetega suheldes on selgunud, et nende jaoks on kõige keerulisem Intrastati aruande täitmisel kasutatavast klassifikaatorist õige kaubakoodi leidmine. Ettevõttel on kasulik õige kaubakoodi kindlaks tegemiseks pöörduda statistikaameti vastava ala spetsialisti poole, kelle kogemustepagas võimaldab tihtipeale kaubakirjeldust kuuldes sellele kohe õige kood määrata. Järgmise aruande koostamisel vajab ettevõte juba vähem abi, sest kaubale vastab aasta lõpuni sama kaubakood ja ka aastate jooksul muutuvad vaid üksikud koodid.
Intrastati aruannete laekumine esimese aasta jooksul oli rahuldav. Esialgsed hinnangud kogenumate liikmesriikide ekspertidelt ennustasid kõigest mõnekümneprotsendilist aruannete laekumist. Tegelikkuses on andmete detailse avaldamise hetkeks puudu kõigest 10% aruannetest, mis osaliselt laekuvad hiljem. Esimese Intrastati-aasta kohta on see igati hea tulemus.
Möödunud aastal esitati elektrooniliselt 62% aruannetest, Soomes seevastu oli vastav näitaja 88%, millele tuginedes võib loota elektrooniliselt vormistatavate aruannete edaspidisele kasvule.
Enne Euroopa Liiduga ühinemist pidid tollideklaratsioone täitma kõik ettevõtted, kuid Intrastati aruannet peavad täitma need ettevõtted, kelle kauba lähetamise või sealt saabumise käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilist läve, mis 2005. aastal on miljon krooni. Aruande esitamise kohustuse tekkimist jälgivad ettevõtted ise ning täiendavalt saab statistikaamet nende ettevõtete andmed ka maksu- ja tolliametist. Vaatlusest välja jääv osa lisatakse hinnangute põhjal. Ka hilinenud või vigastest aruannetest tekkinud andmekadu asendatakse esialgu hinnangutega.
Väliskaubandusstatistika tulevik on suunatud andmeesitajate koormuse vähendamisele. Võimalik on statistiliste lävede tõstmine, mis vähendab Intrastati aruannet esitavate ettevõtete hulka.
Väikeettevõte täidab aruande ise
Reena Kivari
NT Logistika turundusjuht
Intrastati aruannet eelistavad ise täita väiksemad ettevõtted, enamasti on selleks ettevõtete raamatupidajad. Suurfirmad aga eelistavad teenuse sisse osta, kuna see on garantiiks, et aruanne täidetakse õigesti ning nõuetekohaselt.
Üldiselt pole Intrastati aruande koostamine keeruline, riik on selleks puhuks välja töötatud ka tasuta tarkvara. Paljustki sõltub aruannete koostamise teenuse sisseostmine firma tegevusvaldkonnast.
Soome kogemusele tuginedes olid lootused enne Euroopa Liiduga liitumist suured, kuid paraku on reaalsus teine. Kui ettevõtetel on vaba aega ning ressursse, proovitakse aruandega omal jõul hakkama saada.
Intrastati aruanded endiselt vigased
kaubakoodid ei vasta kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohalistele koodidele
ei jälgita, kas kaubakood nõuab netomassi ja koguse märkimist
kohustuslikud andmeÂväljad, peamiselt päritoluliigid ja tehinguliigid jäetakse vormistamata
paberil esitavate aruannete puhul pole käekiri loetav
kodeeritavate väljade täitmisel ei jälgita vastavaid nomenklatuure ja kasutatakse koode, mida ei eksisteeri
Allikas: statistikaamet, Äripäev
Linda Lember
statistikaameti Intrastati projektijuht
Powered by AkoComment 2.0! |
