Kolm võimalust hooajatöölise palkamiseks |
|
|
|
esmaspäev, 02 mai 2005
Allikas:
Äripäev
|
Hooajatöötaja palkamiseks võib sõlmida töövõtulepingu, käsunduslepingu või tööÂlepingu määratud ajaks.
Hooajatööde puhul on tegemist töödega, mida looduslike tingimuste või töö eriÂpära tõttu on võimalik teha vaid teatud hooaja jooksul. Sõltuvalt töö sisust võib sõlmida kas tähtajalise töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu.
Kui töö sisu ei eelda konkreetse tööaja kindlaks määramist, puudub vajadus töö tegijat otseselt juhtida ja kontrollida. Sel juhul võivad pooled töö tegemiseks sõlmida võlaõigusseaduses sätestatud töövõtuÂlepingu, mille korral üks isik kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik kohustub maksma tasu. Võlaõigusseaduse kohaselt võivad pooled töö tegemiseks sõlmida ka käsunduslepingu, millega üks lepingupooltest kohustub osutama teisele isikule teenuseid ja teine lepingupool kohustub maksma selle eest tasu. Töövõtu korral tellitakse töövõtjalt konkreetne töö ehk töö lõppemist eeldatakse, käsunduslepingu puhul võib teenuste osutamine olla jätkuv. Ei käsunduslepingule ega töövõtulepingule ei laiene tööseadused ja poolte õigused ja kohustused tuleb reguleerida vastavates lepingutes, arvestades võlaõigusseaduses sätestatut. Lepingute sõlmimisel peab lepingust ja selle tingimustest üheselt ja selgelt nähtuma poolte tahe võlaõigusliku suhte sõlmimiseks, et välistada võimalikud vaidlused lepingu olemuse üle (tõendamiskoormus nn tööandjal, TLS § 8).
Juhul kui töö sisust tulenevalt soovitakse allutada töö tegija tööandja juhtimisele, kontrollile ja sisekorrale, st määrata kindlaks tema tööaeg, täpsed töökohustused jms, on tegemist töösuhtega ja sõlmida tuleks tööleping. Töölepingu seaduse kohaselt võib hooajatöölisega sõlmida tööÂlepingu määratud ajaks.
Töölepingulises töösuhtes laienevad lepingupooltele kõik tööseadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused, st tööandja peab näiteks kindlustama töötaja töölepingus kokkulepitud tööga töölepingus kokkulepitud mahus, tagama palga maksmise vastavalt palgaseadusele, puhkustega seonduva vastavalt puhkuseÂseadusele, järgima töö- ja puhkeaega. Töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele, kontrollile ja sisekorrale, järgima tööajast kinnipidamist ja täitma kokkulepitud tööülesandeid. Tööandjal on õigus rakendada töötaja suhtes distsiplinaarvõimu, kohaldada materiaalset vastutust.
Erinevalt võlaõiguslikust suhtest on töölepinguline õigussuhe seadustega rohkem reguleeritud, tööseadustes on mitmeid kohustuslikke norme, mida pooled peavad järgima ja millest erinevalt kokku leppida ei ole lubatud. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel on üheks oluliseks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks lepingu kestvuse ja aluse sätestamine ehk lepingu sõlmimisel hooajatööde tegemiseks viide töölepingu seaduse § 27 lõike 2 punktile 4. Tööandja peab ka arvestama, et töölepingu seaduse § 13² kohaselt ei või töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määratud ajaks, kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kelle tööÂleping on sõlmitud määramata ajaks, näiteks kohelda töötajat ebavõrdselt palga või muude töötingimuste osas. Samuti kohustab seadus tööandjat teavitama määratud tähtajaks sõlmitud töölepinguga töötajat töölepingu kehtivuse ajal vabadest töökohtadest. Tähtajalise töölepingu võib tööandja lõpetada tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette seaduses sätestatud ajal. Juhul, kui nimetatud kirjalikku teavitamist töölepingu lõpetamisest ei toimu, tekib tööandjale kohustus maksta töötajale hüvitust.
Tähtajalisel töölepingul peab olema alus
hooajatööde tegemiseks sõlmitud tähtajalises töölepingus peab kindlasti olema märgitud tähtajalise töölepingu sõlmimise alus ehk viide TLS § 27 lõike 2 punktile 4
keelatud on tähtajalise töölepinguga töötavale töötajale kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui määramata ajaks sõlmitud töölepinguga töötajatele (sh palgatingimusi)
töötajat tuleb töösuhte ajal teavitada vabadest töökohtadest, arvestades töötaja kvalifikatsiooni
töölepingu lõpetamisel tähtaja möödumise tõttu peab tööandja lõpetamisest teavitama töötajat kirjalikult seaduses sätestatud ajal, teavitamata jätmisel tekib kohustus tasuda hüvitust
Allikas: Karin Vahtra
Karin Vahtra
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Powered by AkoComment 2.0! |