Ettevõttes aastaid käibinud töölepingupõhjad osutuvad kontrollimisel vananenuks ning vajavad seadusemuudatustest tulenevatele täiendustele lisaks põhjalikumat läbivaatust.
Maksifoto juhataja Mati Roosalu pöördus selle aasta veebruaris OÜ Õigus poole sooviga ette valmistada ühe töölepingu põhi, misjärel valmistasid nad ise ette teiste lepingute projektid ja lasid need üle kontrollida.
“Asju üle vaadates aga tuli ilmsiks, et kogu töölepingute süsteem oli valedel põhimõtetel üles ehitatud, puudus kord ja loogika,” meenutas Roosalu.
Seepeale lasi firma uuendada kõik töölepingud, lisas neile parendatud ametijuhendid ning täiendas töö sisekorraeeskirju. Samuti tellis Maksifoto igale ametikohale ka tööriskianalüüsi, lisaks veel töötajate ohutusjuhised töö tegemiseks.
See on üks näide kolmandikust ettevõtetest, kus tööinspektsiooni andmetel on puudusi töölepingute vormistamises. OÜ Õigus jurist Indrek Kukk teab, et probleeme on just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, kus puudub jurist või personalitöötaja.
Meedia vahendusel teatakse töölepingu seaduse muutumisest, kuid ei ole täpset ettekujutust, mis ja millal muutus.
Asju üle vaadates aga tuli ilmsiks, et kogu töölepingute süsteem oli valedel põhimõtetel üles ehitatud, puudus kord ja loogika.
Mati Roosalu, Maksifoto juhataja “Heauskselt eeldatakse, et kui kunagi on seadusele vastavad töölepingute põhjad saadud, peaks kõik korras olema,” rääkis Kukk. Teised ettevõtted on lepingute muutmisega hiljaks jäänud just seetõttu, et seadus muutus enne suvist puhkusteperioodi ja aega, mil näiteks toitlustusettevõtetel on kõige pingelisem tööaeg. Sügiseks unustasid ettevõtte vastutavad töötajad aga seaduse muutumise ära, rääkis Kukk.
Õigusbüroo poole pöörduvad firmad on erinevad – mitmed neist ei viitsi ise paberitööd teha, teised ei ole selleks suutelised, kolmanda lasevad oma lepingumuudatused lihtsalt kindluse mõttes üle kontrollida.
Et kindlustada oma personalidokumentatsiooni korrasolekut, on võimalik tellida ka personaliaudit, mille käigus kontrollitakse lepingute vastavust seadustele.
“Personaliaudit iseenesest ei seisne ainult töölepingute kontrollimises, vaid kätkeb töölepingutele lisaks ka ametijuhendeid, asutuse sisekorda, tööohutust ja töökeskkonda puudutava regulatiivdokumentatsiooni kontrollimist ja korrigeerimist,” selgitas Indrek Kukk.
Heauskselt eeldatakse, et kui kunagi on seadusele vastavad töölepingute põhjad saadud, peaks kõik korras olema.
Indrek Kukk, jurist AS Regulusconsult õpetab ja abistab personalitöötajaid dokumentide koostamisel ja neisse muudatuste tegemisel. Koolitusjuht Laine Simsoni sõnul on Regulusconsult teenindanud peamiselt riiklikke ettevõtteid ja neis töölepingute vormistamisega probleeme ei ole.
“Raskusi võib aga esineda väga väikestel eraettevõtetel, kus puudub selle töö jaoks väljaõppe saanud töötaja,” märkis Simson.
Juriidiline abi maksab Eestis tavaliselt 500–600 krooni tund ja tellida võib ka ainult ühe töölepingupõhja, mille alusel firma oma töötaja saab töölepingutesse muudatuste sisseviimisega ise hakkama. Lepingu hind võiks olla ilma käibemaksuta 900 krooni, kuid see oleneb sellest, kas ja kui palju jurist peab ise tööülesandeid välja mõtlema ja lahti kirjutama, rääkis Indrek Kukk.
Töölepingutes on endiselt palju puudujääke
Veebruaris alustas tööinspektsioon (TI) firmade pistelist kontrolli ning on leidnud hulgaliselt ettevõtteid, kes ei ole siiani suutnud oma dokumentatsiooni töölepinguseadusega kooskõlla viia.
TI sihtkontrolli esimese kahe ja poole nädalaga kontrolliti üle Eesti 70 tööandjat ja 1341 töölepingut. Puudusi leiti kõigi töölepinguseaduse paragrahvis 26 nõutud andmete ja tingimuste osas. Ettekirjutused vormistati 51 tööandjale 70st.
Kõige suurem probleem on tööinspektsiooni andmeil palgatingimuste sätestamisega töölepingutes, kuid probleemne on ka ameti- või kutsenimetuse või kvalifikatsiooninõuete ja tööülesannete kirjelduse sätestamine.
Korras ei ole ka puhkuse kestuse ja lisapuhkuse andmise alused, tähtajalise töölepingu kestus ja alused, fikseerimata on töö tegemise koht või piirkond, ei ole sätestatud etteteatamistähtaegu ning puuduvad asukohad, aadressid ja registrikoodid. Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul jätkuvad reidid ettevõtetesse juulikuuni.
Töölepingu kohustuslikke tingimusi muutis oluliselt rangemaks aasta tagasi 1. mail jõustunud töölepingu seaduse redaktsioon.
OÜ Õigus jurist Indrek Kukk toob välja erinevuse, mis on uues seaduses vaja tähele panna neil firmadel, kus inimesed töötavad vahel ka välisriikides.
Nimelt: kui töötaja töötab välisriigis üle ühe kuu ja talle laieneb Eesti õigus, peab töölepingusse märkima veel välisriigis töötamise kestuse, palga maksmise vääringu, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused ning töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused.
Tulenevalt rakendussättest pidid töölepingu pooled enne esimest maid 2004. aasta sõlmitud töölepingud seadusemuudatustega kooskõlla viima hiljemalt 1. jaanuariks sel aastal.
Personalitöötajad on hooletud
Tõnu Vare
tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Tööinspektsioon teeb alates selle aasta veebruarist töölepingute ülevaatamiseks pistelist kontrolli. Väga paljud töölepingud ei ole kehtiva seadusega kooskõlla viidud, kuid tööinspektsiooni see ei üllata. Personalitöötajad on seaduse jälgimisel hooletud. Personalijuhtidel ei peaks olema erilisi raskusi töölepinguseadusest arusaamisega, sest seaduses on kõik punktid väga üksikasjalikult kirjas, tuleb ainult seadust korralikult lugeda.
Tööinspektsioon ei ole võtnud enesele karistaja rolli, vaid suhtub ebakohtadesse üsna mõistvalt. Valdavalt teeme ettekirjutusi, millega juhime tähelepanu probleemkohtadele dokumentatsioonis ning anname mõistliku tähtaja vigade kõrvaldamiseks. Korduval kontrollimisel, kui ikkagi ei ole seadust täidetud, on inspektoritel õigus määrata karistus väär-teo korras.
Tiina Kilkson
aripaev@aripaev.ee
Powered by AkoComment 2.0! |
