Tänavu on viimane võimalus 2002. aastal väljavõtmata jäänud puhkuse kasutamiseks, sest tulevast aastast on töötaja õigus sellele puhkusele aegunud.
Puhkusenõue aegub neli aastat pärast puhkuseõiguse tekkimist, seega on tänavu viimane võimalus kasutada 2002. aastast jäänud puhkuseõigust, rääkis tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam.
Siitami sõnul seda puhkust rahas välja võtta ei saa. Rahas makstakse puhkusehüvitis välja ainult lõpparve korral ja seda vaid aegumata puhkuseõiguse eest.
Siitami sõnul peaks tööandja olema huvitatud, et töötaja kasutaks oma puhkuse jooksval tööaastal ära. Kui arvestada, et aastate jooksul töötaja palk tõuseb, kuid töötaja lükkab pidevalt puhkust edasi, siis tekitab see tööandjale põhjendamatuid kulusid. Tööandja maksab töötajale puhkuseraha tema praeguse palga järgi, mitte selle järgi, mis ta sai kolm aastat tagasi, märkis Siitam.
Hansapanga personalidirektor Riina Varts kinnitas, et hoolimata rohkearvulisest personalist ei ole neil töötajaid, kelle puhkusejääk oleks aastast 2002. Hansapank on tema sõnul pidevalt püüdnud suunata oma töötajaid puhkama. Nende personaliprogramm võimaldab nii töötajal kui ka juhil saada igapäevast ülevaadet sellest, kui suur on tema jooksev puhkusejääk.
“Töötajaid on puhkama suunanud ka meie talveperioodi lisapuhkus, mille saamise üheks eeltingimuseks on puhkusejääk alla 28 kalendripäeva,” lisas Varts.
Riik on teinud puhkamise kohustuslikuks, et hoida inimeste tervist.
Karin Vahtra, jurist Ühe Eesti suurettevõtte konfidentsiaalsust palunud personalijuht rääkis Äripäevale, et nende juures ei saa aegumine kõne alla tulla. Nimelt arvestab tööandja puhkusepäevi maha kogu saadaolevast varust, mitte jooksva aasta kohta ette nähtud päevadest. Nii võib töötaja tänavu puhkusele minnes kasutada oma eelmisest või varasemast aastast järele jäänud puhkusepäevi ning käesoleva aasta puhkusepäevi hiljem välja võtta.
Niina Siitam ütles, et sellist teguviisi ta õigeks ei pea. “Seadus ütleb, et puhkust tuleb arvestada jooksva aasta eest,” sõnas Siitam, mööndes, et seadusest päris nii välja ei loe, aga selline on seaduse mõte.
Siitam nentis, et ega keegi sellise puhkusearvestuse tõttu küll ei kannata, kuid formaalselt jätab tööandja kavandamata jooksva aasta puhkused ja läheb nii seadusega vastuollu.
Jurist Karin Vahtra Heli Raidve Tööõigusabist lisas, et puhkust ei ole töötajal õigus kasutamata jätta. “Riik on teinud puhkamise kohustuslikuks, et hoida inimeste tervist,” ütles Vahtra. “Tööandja ja töötaja ei või kokku leppida puhkuse kasutamata jätmises ja selle kompenseerimises rahaliselt.”
Kui töötajal on kasutamata puhkust ajast enne 1. jaanuari 2002, saab ta selle eest töölepingu lõpetamisel hüvitist.
Aegumist enne uue puhkuseseaduse jõustumist tekkinud puhkusenõudele ei kohaldata.
Puhkusenõue aegub
Puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele.
Enne seaduse jõustumist (1.01.2002) tekkinud puhkusenõudele aegumist ei kohaldata.
Enne alanud, kuid pärast seaduse jõustumist lõppenud tööaasta eest kasutamata puhkusele kohaldatakse nõude aegumist üldistel alustel.
Näide:
I tööaasta 05.03.98–04.03.99
II tööaasta 05.03.99–04.03.00
III tööaasta 05.03.00–04.03.01
Nende eest aegumist ei kohaldata
IV tööaasta 05.03.01–04.03.02
Nõue aegub 05.03.2006
Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud
töötaja ajutine töövõimetus;
rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine;
riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine;
osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras;
õppepuhkusel viibimine.
Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest. Tööandja võib nõuda puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tõendamiseks dokumente.
Näide:
Puhkuse aeg 08.07.–04.08.02, puhkuse kasutamist takistavaks asjaoluks töötaja haigus 20.–26.07.02, s.o 7 kalendripäeva.
Nelja-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema 27.07.02.
Allikas: tööõigusnõukogu, puhkuseseadus
