|
Maksuamet – kust tuul, sealt meel |
|
|
|
|
esmaspäev, 18 aprill 2005
Allikas:
Äripäev
|
Tänane Äripäev kirjutab, et mõned Hansapanga aktsionärid, nende seas Jüri Mõis, Endel Siff, Rain Lõhmus, Andres Kõljalg ja Anne Mallene, tõstsid pärast Swedbanki ülevõtmispakkumist endale kuuluvad Hansapanga aktsiad oma firmadesse ja need müüsid aktsiad Swedbankile.
Äripäeva meelest peab maksuamet Hansapanga aktsiate võõrandamise puhul käituma samamoodi nagu kaks aastat tagasi metsatööstusettevõtte Sylvesteri aktsiate võõrandamise puhul – siis maksuamet ei maksustanud ettevõtte omanike Stora Ensole müüdud aktsiatelt saadud ja ettevõtlusse edasi suunatud tulu.
Oluline on, et sarnaselt Sylvesteriga käsitleks maksuamet teisigi taolisi juhtumeid, rõhutasime juhtkirjas oktoobris 2003, mil tuli ilmsiks Sylvesteri omanike maksude optimeerimise skeem, mida siis aktsepteeris ka maksuamet.
Maksuametis puhub täna tuul teisest suunast. Juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ĂĽtles 31. märtsi Ă„ripäevas, et Hansapanga endistel eraisikust aktsionäridel tulumaksust pääsu pole: ka mitterahalise sissemakse tegemine äriĂĽhingusse ei vabasta tulumaksuÂkohustusest, kui väärtpaberite võõrandamise eesmärk on maksu vältida.
Toimetus ei näe vahet Sylvesteri ja Hansapanga juhtumil. Sylvesteri omanikud kavandasid pikalt oma skeemi ette ja asutasid pool aastat enne mĂĽĂĽgiÂtehingut investeerimisfirmad, kuhu suunata aktsiate mĂĽĂĽgitulu. Kõike seda tegid nad maksuametiga konsulteerides. Swedbanki ĂĽlevõtmispakkumine Hansapanga aktsionäridele tuli pigem ootamatult, aktsiate mĂĽĂĽk oli sisuliselt pealesunnitud tehing ning ajal, mida aktsionärid samuti valida ei saanud.
Nii Sylvesteri kui ka praeguse juhtumi ajal kehtib täpselt sama põhimõte – tulu maksustatakse hetkel, mil see võetakse ettevõtlusest välja. Seega ei saa ka seaduse poole pealt Hansapanga endistele aktsionäridelt sama tegutsemisskeemi kasutamist ette heita.
Meie väitele räägivad vastu mitu seika. Kõik Hansapanga endised aktsionärid kirjeldatud skeemi ei kasutanud. Näiteks Tiina Mõis, Heldur Meerits ja Indrek Neivelt müüsid aktsiad eraisikutena ja maksavad tulult ka makse.
Järgmisel aastal oma firmadest raha välja võttes maksab nimetatud viisik riigile protsendi võrra väiksemat tulumaksu, mis mitmemiljonilise kasu puhul pole väike summa.
Pidevalt raha edasi investeerides pääseb tulumaksu maksmisest. Ent kui näiteks investeeringud läbi mitme firma jõuavad mingil hetkel offshore-firmasse, ei näe Eesti riik makse enam ka siis, kui omanik sealt raha oma tarbeks välja võtab.
Võimalik, et maksuamet ĂĽritab ennetada sellise stsenaariumi käivitumist. Maksuamet saab toetuda maksukorralduse seaduse paragrahvile 84, mis võimaldab tõlgendada tehinguid vastavalt nende tegelikule sisule, kui ilmneb, et tehingute ainus eesmärk oli maksudest kõrvale hoida (vt ka kommentaare kõrvalÂlehekĂĽljel).
Toimetuse meelest pole maksuÂametil alust väita, et tegemist on maksudest kõrvalehoidmisega. Hetkel paistab viisiku tegevus maksude ajatamisena, mida seadus võimaldab, ja ajapikendusena endale, et leida Hansapanga asemele samaväärne sihtkoht, millesse investeerida.
Loe ka
Hansapanga aktsionärid ajatasid tulumaksu maksmise
Kas aktsiaid firmasse tõstes peab maksma tulumaksu?
Maksuameti meelemuutuse peamine põhjus võib olla riigi suur ootus – Hansapanga aktsiate mĂĽĂĽgilt loodeti saada riigikassasse erakorralist maksuÂtulu, see kipub nĂĽĂĽd osa endiste pangaaktsionäride pärast luhtuma. Riigikassa täitmine ei tohi sõltuda sellest, kuidas maksuamet parasjagu mingit maksuÂkĂĽsimust tõlgendab.
Ja aktsionäride võrdsest kohtlemisest ei ole me veel rääkinudki – välisfondid lahkuvad Hansapangast miljonitega, millelt Eesti makse ei näe.
Powered by AkoComment 2.0! |
